Riigivõim hiliskeskajal
üritasid seda kohustust muuta vastavaks õiguseks. See õnnestus neil, sest kuningal polnud
tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta sõltus oma poliitika elluviimisel vasallidest.
Olulisemaid poliitilisi otsuseid hakati tegema konsuse teel kuningas kutsus kokku vasallid,
kes kinnitasid tema otsuse. Kuna valitseja vajas ka rikaste linnade finantsabi ja vaimulike
organisatsioonide toetust, pidi ta ka nende esindajad konsusesse kaasama. Nii kujunesid
esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia. Esinduskogu lähtus põhimõttest
,,Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Kuid erinevalt tänapäevast oli
keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi.
Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda
läbirääkimiste teel.
annaabi.ee 
