o Ülesanded: hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine Lihaskude · Talitluseks on kokkutõmbumine (toimub tänu müofibrillidele) · Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Lihase kokkutõmbel nihkuvad müofilamendid üksteise vahele Silelihaskude o Koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille konstraktsioon toimub aeglaselt o Konstraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid Vöötlihaskude o Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke Skeletilihased ¤ Kinnituvad kõõlustega toese külge ja
thiazide – inhibeerib Na/Cl sümporterit (säilitatakse vett uriinis). Kasutatakse raviks (nt südamepuudulikkus, neeru haigused). 4. Kusepõie talitlus. 6. Lindude erituselundite iseärasused. Lindudel on GFR rohkem muutuvam. Lindudel on vahelduv filtratsioon roomajate tüübi glomeerulis. See toimub dehüdratatsiooni korral ja vähendab GFRi. Võib olla põhjustatud arginiin vasotokiini (vasotocin) poolt – analoog imetajate arginiin vasopressiinile – toimub aferentse arteriooli konstraktsioon reptiilide tüübi nefronites, mis vähendab GFRi. Jukstaglomerulaarne aparaat on olemas, macula densa puudub/on rudimentne, tubuloglomerulaarne tagasiside ka ilmselt puudub. Lindudel ei saa kreatiniini kasutada, sest linnu neerutorukesed sekreteerivad kreatiniini, kui plasma tase on tõusnud ja saab imendada kreatiniini, kui plasma tase on tavaline. Tuubuli sekretsioon on olulisem lindudel, kui imetajatel. Proteiini lõpp-produkt