Riigiõigus
Samas sattub PS-
tesse mõnigi kord poliitilistel kaalutlustel ÕN-e, mis materiaalses mõttes K-s olla ei
tohiks (Sveitsi 1875.a K-is looma uimaseks löömise norm!)
b) formaalses tähenduses kõik need normid, mis on sätestatud K-is, mis eksisteerib
sõltuvalt riigist kas ühe või mitme seadusena. Puhtpraktilistel kaalutlustel loetakse
elus K-listeks normideks kõiki K-is kui kirjalikus dokumendis fixeeritud reegleid ja
printsiipe, sõltumata materiaalsest sisust.
lihtsam pidada konstitutsiooninormideks norme, mis on kirjas K-is.
2) ajalise kestvuse järgi
a) alatised normid
kehtestatakse määramata ajaks, kehtivad kuni muutmise või kehtetuks
tunnistamiseni. Valdav enamus norme sellised.
b) nn igavesed normid
on K-des suhteliselt harva, on sõnastatud nö igavikulistena. K ise keelab neid üldse
muuta (nt 19. saj keskpaigast alates kõigis Prantsuse K-des säte, et vabariiklikku
valitsemisvormi ei tohi muuta).
c) ajutised normid