Pilguheit tudengiellu Saksamaal Tõepoolest, maksab ettevaatlik olla sellega, millest unistad. Kolm aastat tagasi leidsin TÜ Keemia Instituudi partnerülikoolide nimekirjast Konstanzi Ülikooli ja mõtlesin, et sinna läheks küll... Enne kohale jõudmist tegi mind murelikuks mõte sellest, et ilmselt maandun siin Saksamaal mõne ühiselamu peokorrusel. Teisisõnu korrusel, kuhu on elama kupatatud kõik loomulikult vahvad, kuid keskmisest tudengist rohkem lõbutsemisele orienteeritud erasmuselased. Pealegi, tõenäoliselt ei oskaks keegi neist mu vigast saksa keelt korrigeerida ja nii ei saaksi minu grandioossest plaanist
05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris simooniat, indulgentside müüki ja liiga kõrget tasu sakramentide eest. Ta nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist. KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.
MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused
Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tipp Konstanzi kirikukogu (1414-1418) taastas paavstivõimu ühtsuse Välise hilguse varjus peitusid tõsised probleemid: 1. Elati üpris ilmalikku elu, levisid mitmesugused pahed 2. Suured kulutused enam ei piisanud kirikukümnisest Humanism ja renessanss ajastu vaimse pale mõjutajad Ühtlasi tugevdas humanism rahvuslikku ühtekuuluvust Humanisimi mõju ülikoolile avaldus: 1. Teoloogiakäsitlustel 2. Filosoofilistel õpetustel
Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. o Hus (1370-1415) · Tsehhi usureformaator ja filosoof, pooldajad hussiidid. · Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. · Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. · 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. o Luther (1483-1546) · Reformatsiooni algataja ja uue kiriku rajaja. · Patulunastuskirjade kritiseerimine, 95 teesi. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. o Müntzer · Saksa talurahvasõja üks juhte. · Taotles jumalariigi loomist maa peal. o Zwingli (1484-1531) ·
Husi arvates pidi kirik alluma ilmalikule võimule. Erilise tähenduse omandasid ka tema väljaastumised tsehhi keele kaitseks ning ta suutis muuta Praha ülikooli tsehhi ülikooliks, kuigi oma riigi õpilased olid seal vähemuses. Kahjuks polnud tal aga eriti õnne, sest tema esinemised ja kuninga toetusest ilmajäämine tõid kaasa väljaheitmise vaimulikust seisusest. Hiljem kutsuti ta Saksamaale Konstanzi kirikogusse, mille ülesanneteks olid: 1) Kirikulõhede kaotamine, ühe paavstivõimu kindlustamine 2) Kirikurefoemi teostamine 3) Ketserluse väljajuurimine Kahjuks taheti teda seal ainult ülekuulata ja tema töid materdada ning veendumustest kaugenema panna. Jan Hus aga jäi oma seiukohtadele kindlaks ning ta mõisteti surma. Ta oli oluline Tsehhi ajaloos kuna koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde.
Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. Suured kaubanduskeskused olid Augusburg(Sinna jõudsid Itaalia ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. Kirik ja vaimuelu 16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid. 1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. 2. Diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades üha uute
Paavstid elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, mitte Roomas (autoriteet langes). Paavstideks valiti prantslasi ning need määrasid kardinalid ka prantslaste seast. Kasvas luksus ning Itaalias tekkis pahameel, et paavst on Avignonis vangis, nõuti tagasipöördumist. Avignoni vangipõlv 1305-1377. 1377 paavst naasis Rooma, kuid 1378 valiti uus paavst Avignonis. Kaks paavsti heitsid teineteist Anti-Kristusena kirikust välja ja algas kirikulõhe (1378-1417). 1417 kutsuti kokku Konstanzi kirikukogu, mis tagandas paavstid ja valis uue Martinus V, kes loovutas suured õigused riigi valitsejatele. Kirikus ei austatud enam paavste ning sooviti reformi kirikule. Arvati, et juhtima peaks kirikukogude otsus, mitte paavst. Jan Hus. 1371-1415 Tsehhi vaimulik, Praha ülikooli professor, katoliku kiriku kriitik. Usutõe allikaks pidas Piiblit, mis peaks olema rahva emakeeles. Arvas, et Inimene saab õndsaks usu läbi. Armulaual pidi pakkuma veini ja leiba
Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: · Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. · Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. · Nõudis kirikuvarade sekulariseerimist (ilmalikustamist). · Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal.
ja hiljem ka paavst Martinus V isiklik pankur, tõustes seetõttu ka Firenze jõukaimaks ja mõjukaimaks majandustegelaseks. Cosimo huvitus nooruses aga rohkem antiikkultuurist ning tegutses ühes Firenze muinsuse- ja kirjandushuvilistega, kaevates Rooma-aegsetes varemetes ning lugedes antiikfilosoofide teoseid. Isa keelas Cosimol aga sellega tegelemise ning suunas ta pangaduse peale. Cosimo tegutses Medicite panga äärmiselt tulusas Rooma harukontoris ning saatis ka Johannes XXIII-t Konstanzi kirikukogul, kus ta sõlmis tutvusi teiste mõjukate pankurite ja kaupmeestega üle kogu Euroopa. Ent kirikukogul Johannes tagandati ja Cosimo pidi sealt valeriietes põgenema. Järgnevatel aastatel reisis ta Euroopas ringi, luues veelgi tihedamaid majanduslikke kontakte, samuti tegutses ta edasi ka Rooma harukontoris. Siiski säilis ka tema huvi tärkava renessansskultuuri suhtes ning juba enne isa surma asus ta kunstnikke ja kirjamehi rahaliselt toetama.
Karl Suur 768-814 Karl V Habsburg 1519-1555 Lembitu 13 saj alg Leonardo da Vinci 15 saj II pool Otto I Suur 936-973 Tsingis-khaan 1206-1227 Valdemar II 1202-1241 Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485 Trento kirikukogu 1545-1563 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Juhtis Venemaa riiki. Vladimir Lenin Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Juhtis Venemaa riiki. Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas
soovis vallutada endale paavstitooli indulgenstide müük. pidas tehhikeelseid jumalateenistusi, ründas katoliku kiriku majanduslikku korraldust, Jan Hus oli indulgenstide vastu , paavst pani ta kirikuvande alla Pagenduses tegeles tehhi keele grammatika koostamise ja Piibli tehhi keelde tõlkimisega 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti surma Jan Husi pooldajate ehk hussiitide liikumine jätkus Kariklaste nõudmine: vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine Taborite nõudmine: kirikute lammutamine Paavst Martinus V kuulutas 1420 aastal ristisõja tehhi "ketserite" vastu. 1424.aastal suri hussidide juht Jan Zizka. Sõlmisid kariklased katoliku kirikugaPraha kompaktaadi kokkuleppe. Taborite linn säilitas iseseisvuse kuni 1452. aastani.
jne. Katoliku kirik mõistis need liikumised harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued tugitalad, näiteks kerjusmungaordudest dominiiklased, frantsisklased jt. Kaheks tähtsamaks reformatsiooni eelkäijaks peetakse Jan Husi ja John Wycliffe'i. Jan Hus oli Tsehhi radikaalne usujuht, kes kritiseeris katoliku kirikut ja saavutas suure populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti ta surma, kuid jätkus tema pooldajate ehk hussiitide liikumine. Hussiidid osutusid ähvardavaks jõuks ja kiriku jaoks ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva
London, Amsterdam). 4. kapitalismi areng euroopas. Teaduse areng, meresõidud. Ameerika koloniseerimisega kaasnes indiaani kultuuri hukk. Ameerika vallutajad konkistadoorid(Hernan Cortes, Fransisco Pizaro). Euroopasse jõudis kartul, mais, kalkun. Reformatsioon usupuhastus. Jan Hus esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus. Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks. 1517 Martin Luther alustas reformatsioone. Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat. 2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima 3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel. 4. 7 sakramendist pidi järgi jääma 2 ristimine ja armulaud. 5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes
mongolite Kuldhordi võimu alla. 1291. a moslemid vallutasid Akkoni, ristisõdijate viimase tugipunkti Pühal Maal. 1337. a algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453. aastaks oli sõjategevus vaibunud ning inglased Prantsusmaalt välja tõrjutud. 1347.-1349. a laastav katkuepideemia must surm Lääne-Euroopas. 1377. a Lääne-Euroopas algas kirikulõhe e skisma kahe paavsti vahel, kellest üks resideerus Roomas ja teine Avignonis; 1417. a Konstanzi kirikukogul tagandati rivaalitsevad paavstid ja tehti lõpp pikaajalisele kirikulõhele. 1385. a Euroopa viimane paganlik valitseja, Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ja aasta hiljem valiti ta Poola kuningaks. Tekkis Poola ja Leedu liitriik. 1453. a türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile. 1455.-1485. a Rooside sõda kahe Inglise aadlisuguvõsa vahel, kes taotlesid trooni. 1480
Jan Hus jäi ilma kuninga toetusest ning see andis soodsa võimaluse paavstile ta kirikuvande alla panna. Hus heideti välja vaimulikust seisusest ning kõigil keelati temaga suhtlemine ära, isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu, mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes ketserluse, mille all mõeldi eelkõige Tsehhi reformatsiooni. Kutsuti ka Jan Hus (kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda.
Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. Sajandil Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt kirikukümnise kontrollimise pärast Philippe IV Ilusaga. Konflikti võitis Prantsusmaa, ning selle tagajärjel tekkis paavstivõimu kriis. 1305. aastal valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal. Selle tulemusel paavstid langesid Prantsusmaa kontrolli alla. 1378. aastal valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Kesk-Itaalias domineeris paavstiriik. Kokkuvõte Paavstivõim sai alguse Roomast. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Algul
Europa-Centeri kõrval. Ta on umbes 5 meetrit kõrge ning näitab kellaaega punaste ja kollaste lampide abil. Kell töötab kvantdidaktika printsiipidel ning on esimene omataoline. Saksamaal on palju muuseume. Üks kuulsamaid on Dresdeni kunstigalerii. Saksamaal leidub rohkelt ajaloolisi ehitisi ja kohti. Hästi on säilinud vanad ülikoolid. Vaatamisväärsuste hulka kuulub aga ka kaunis loodus, nagu näiteks Rheini jõe org, Alpid ja Konstanzi järvemaastik. Saksamaa kultuur on väga rikas. Saksamaad tuntakse poeetide ja mõtlejate maana. Siit on pärit maailmakuulsad heliloojad nagu Bach, Händel, Beethoven, Brahms, Schumann, Wagner. Kirjanikest Goethe, Schiller, filosoofidest Marx, Engels ning terve rida teadlasi ja leiutajaid. VII meediakajastus Tants ümber Reini jõe keskjooksu 05.10.2007 ,,Postimees" Agnes Männiste, toimetaja Veinisõbrad, viinamarjade valmimise aeg on käes ja
Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 1077 Gregorius VII kuulutas keiser Heinrich IV tagandatuks. Keisril ei jäänud muud üle, kui tulla ilma sõjaväeta Itaaliasse paavstilt andeks paluma. Ootas talvisel ajal patukahetseja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees, enne kui paavst lõpuks soostus teda lossi sisse laskma ja talle andestas 1054 paavst ja patriarh kuulutasid üksteist vastasdikku tüli käigus tagandatuks. Sai alguse suur kirikulõhe. 1414-1417 Konstanzi kirikukogu tagandas Roomas korraga valitsenud paavstid. 1415 Jan Hus ri nõustunud oma seisukohtadest loobuma ja saadeti surma, põletati tuleriidal. 1119 Bologna linnas Põhja-Itaalias rajati esimene ülikool 1302 Philippe IV kutsus kokku generaalstaadid, et saada oma poliitikale toetust. 1066 Normandia hertsog William tungis Inglismaale. Peeti Hastingsi lahing, kus anglosaksid said lüüa. William pääses võimule. 1215 anti välja
nised). Tekkisid vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel (linnades patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud). Jan Hus oli reformatsiooni juht. Põhjused tsehhi keele kaitsmine, kiriku majanduslik korraldus, kiriku ülemvõim, simoonia. Sündmused Johannes 23 tahtis paavstiks saada ja vajas selleks raha. Selleks lõi suurejoonelise indulgentside müümise süsteemi. See tekitas aga pahameelt. 1412. astus Jan Hus indulgentside müügi vastu. 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu (kirikulõhe kaotamine, paavsti võimu kindlustamine, kirikureformide tegemine, ketserluse väljajuurimine). Sinna kutsuti ka Jan Hus ja ta mõisteti surma 1415. hukati tuleriidal. Avaldas ka esimese rahvuskeelse Piibli. Õpetuse põhiseisukohad tsehhi keele kaitsmine, kahtles pühakirja eksimatuses. SAKSAMAA: oli keisririik Euroopa südames, majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng
-- Journal of Aesthetics and Art Criticism. Vol. 39, pp. 409- 417 Wittgenstein , Ludwig 1958. Philosophische Untersuchungen. Philosophical Investigations. 2nd ed. Oxford: Blackwell Zi f f, Paul 1953. The Task of Defining a Work of Art. -- The Philosophical Review. Vol. 63, pp. 68-78 1670 Margit Sutrop MARGIT SUTROP (sünd. 1963) lõpetas TRÜ ajakirjandusosakonna 1986. aastal. Kaitses magistritöö filosoofias Tartu ülikoolis 1991. aastal. Aastatel 1992-1997 täiendas end Oxfordi, Osloja Konstanzi ülikoolis. 1997 kaitses Konstanzi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi filosoofia erialal. Töö teemaks oli "Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogilisest funktsioonist". Praegu töötab Konstanzi ülikoolis praktilise filosoofia õppetooli juures. Käsil on monograafia Adam Smithi moraalsete tunnete teooriast. Margit Sutropilt on Akadeemias varem ilmunud artikkel "Mis on fiktsioon?" (nr 2, 1996, lk 292-305).
usutunnistuse luterluse · Pärast paljude seisukohtade ja õpetuste ketserlikuks kuulutamist ja tehhi reformatsiooni lüüasaamist oli tegu esimese võitnud reformatsiooni ning ühtlasi ka usupuhastusega · Usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest · Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt · 16. saj seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul · Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse · Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest · Käis vaidlus, kas ta peaks kirikukogulegi alluma. · Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid · Paljud usuteenrid sh. Isehi paavstid elasid üpris ilmalikku elu · Ei peetud kinni tsölibaadist (abielukeelust) · Levis mitmesuguseid pahesid
· Pühale Toolile pretendeeris kolm paavsti! Vastupaavst Johannes XXIII hakkas müüma indulgentse- vaimulike ameteid. 1412.aastal aastus Jan Hus välja, öeldes, et vastupaavsti teguviis pole Kristuse õpetusega kooskõlas rahva meelerahutused. · Jan Hus pandi kirikuvande alla, heideti vaimulikust seisusest välja, eemaldati ühiskonnad. Ta lahkus enne vande jõustumist. · Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. KONSTANZI KIRIKUKOGU · 1414.aastal kutsuti kokku Lõuna-Saksamaal Konstanzi linna kirikukogu. See pidi kaotama kirikulõhe ja KINDLUSTAMA ÜHE PAAVSTI VÕIMU; teostama kirikureformi; välja juurima ketserlus, eriti Tsehhi reformatsiooni. · Jan Hus kutsuri koosolekule, et ta seal vangistada. Hus ise lootis propageerida oma ideid kristliku maailma esinduskogu ees. Hoolimata kiusamistest jäi ta om veendumustele kindlaks ning ta põletati tuleriidal ketserina Kostanzis. HUSSIIDID
Riigi territooriumi 15. sajandu lõpul kuni 16. sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes. Karl V valitses 1519-1556. Tema valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ja sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimulike võimu vahel. Suurimaks probleemiks oli tükrlaste pealetung, kardeti, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Kuurvürstiriigid. Varakapitalistlike suhete kiire areng, eriti mäetööstuses. Kaubanduse kiire areng. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. 1. Paljud usuteenrid ei pidanud kinni tsölibaadist, levisid mitmesugused pahed. 2. Õukonnad, diplomaatiline tegevust, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi. Leiutati täiendavaid makse, kiriklikud ametikohad olid müüdavad. Patukaristustkustutuskirjade müük. Martin Luther. 1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks
mitte üksnes leiva, vaid ka veini jagamist. Armulaua sakramendist osasaamiseks ei olnud Husi arvates ültse vaja preestrit kui vahendajat inimese ja jumala vahel. Taoline väide kõigutas juba usu aluseid. Kui sellele lisandusid veel Husi üleskutsed kiriku vara ja maade võõrandamiseks ning indulgentsidega* äritsemise avalik hukkamõistmine, siis oli Jan Husi saatus otsustatud. Ta pandi kirikuvande alla ja kutsuti Lõuna-Saksamaal Konstanzi linnas võimuvali kirikukogule. Kuigi Saksa keiser andis Husile kaitsekirja, võeti kardetav ketser kinni ja heideti vanglasse. Kuna Hus ei loobunud ka vanglas oma vaadetest, mõistis kirikukogu ta surma. 1415. a. suvel põletati Jan Hus tuleriidal. Husi reeturlik vangistamine ja hukkamine kutsusid tsehhide hulgas esile laialdase rahutuse. Mõne aja pärast puhkes Tsehhimaal üldrahvalik ülestõus. See muutus 15 aastat
1377.aastal naases paavst Rooma, kus tal tekkis tüli kardinalidega, kes valisid endale uue oma paavsti ja siirdusid Avignoni. Nii oli Euroopas kaks kiriku pead, kes mõlemad heidsid üksteist Anti-Kristusena kirikust välja, algas kirikulõhe ehk skisma (kr lõhe, 1378-1417). Mõned valitsejad tunnustasid üht ja teised teist paavsti. Olukorda püüti lahendada üleeuroopaliste kirikukogude kokkukutsumisega. 1417.aastal õnnestus Konstanzi kirikukogul senised paavstid tagandada ja nimetada ametisse uus paavst, Martinus V, keda tunnustas kogu Euroopa. Katoliku kiriku ühtsus oli küll taastatud, kuid paavstide varasemat autoriteeti ei suudetud enam taastada. Paavst loovutas riikide valitsejatele suured õigused kirikuasjade korraldamises. Järgmise paavstide poliitiline mõju ei ulatunud enam Itaaliast ega kirikuriigist palju kaugemale. Nii mõnigi elas pillavat elu, mille tõttu leidsid vaimulikud, et kirikud tuleks reformida
laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalituste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse.Ta astus välja tsehhi keele kaitseks ja toetuseks. Nõudis keele puhastamist saksa sõnadest.Muutis Praha ülikooli Tsehhi ülikooliks.Sai kooli rektoriks. Hukkamise põhjused- Konstanzi kirikukogu otsustas 1415, et Hus on ketser- hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest ja ta mõisteti surma ning põletati tuleriidal. 6.Romaani ja gooti kunsti iseloomustus, võrdlus Romaani stiil on esimene keskaja lääne-euroopa kunstistiil.See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris
laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalituste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse.Ta astus välja tšehhi keele kaitseks ja toetuseks. Nõudis keele puhastamist saksa sõnadest.Muutis Praha ülikooli Tšehhi ülikooliks.Sai kooli rektoriks. Hukkamise põhjused- Konstanzi kirikukogu otsustas 1415, et Hus on ketser- hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest ja ta mõisteti surma ning põletati tuleriidal. 6.Romaani ja gooti kunsti iseloomustus, võrdlus – Romaani stiil on esimene keskaja lääne-euroopa kunstistiil.See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris
Jan Hus-oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. 44. Suurte maadeavastuste konspekt. Kellel on, kellel pole.. 45. Ava reformatsiooni mõiste Kiriku ja ühiskonna muutmine, sh valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 46. Nimeta 3 reformatsiooni põhjust. Renessanssi ja humanismi levik Kirikuisade patune eluviis Ilmalikud valitsejad soovisid kirikut endale allutada 47. Kus ja millal algab luterlik reformatsioon? 31.okt. 1517 a, Wittenbergis 48
Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning koliti Roomast Avignoni. 14. sajandi lõpul tekkis Suur Kirikulõhe, kuna nii Roomas kui ka Avignonis seati üles oma paavst ning lõpuks pani kirikukogu troonile ka kolmanda. Kõik nimetasid üksteist vastupaavstideks ning katoliiklik Euroopa näis lootusetult killustununa. Mõju hakkasid haarama ketserlused, näiteks lollardid ja hussiidid. Kuid 1417. aastal suutis Konstanzi kirikukogu saavutada siiski nii suure autoriteedi, et tagandas kõik eelmised paavstid ning seadis ametisse Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli
linnade liiduga keisri vastu. 1166-1168 IV sõjakäik Itaaliasse, Itaalia linnad lõid Lombardia Liiga. 1167 vallutas Rooma ning andis võimu vastupaavst Paschalis III (1167-1168) Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 1177 Veneetsia rahu vaherahu Lombardia liigaga. 1180 Friedrich tunnustas õiget paavsti Alexander III ja kaotas ülemvõimu Kirikuriigis. 1180-1181 kodusõda Heinrich Lõviga, kelle keiser pagendab. 1183 Konstanzi rahu Lombardia liigaga Itaalia linnriigid saavutasid teatava iseseisvuse. 1184-1186 VI sõjaretk Itaaliasse, abiellus Sitsiilia printsessiga. 1187 liit Prantsusmaaga algas Stauenite ja Kapetingide liit Welfide ja Anjoude (Plantagenetid) vastu. Friedrich Barbarossa hukkus III ristisõjas. Tema aktiivne Itaalia poliitika jättis Saksamaa unarusse, mis tõigi kaasa hertsogite tugevnemise. Hertsogid tahtsid vallutada slaavlasi, samas kui keisrid üritasid hõivata
Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht `õiget' tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest Teoreetikud: nn. Konstanzi koolkond (H.R Jauss, W. Iser), J. Culler, S. Fish H. R. Jauss (Konstanzi koolkond) vaatleb kirjandust teksti tarbija ehk lugeja vaatepunktist kirjandus kui loomingut ja selle vastuvõttu põhjuslikult seostav protsess nii kirjandus kui kunst omandavad protsessilise ajaloolise väärtuse, seda ei vahendata mitte ainult nende tegija, vaid ka neid tarbiva subjekti kaudu, see tähendab autori ja publiku suhtluse läbi
Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest Teoreetikud: nn. Konstanzi koolkond (H.R Jauss, W. Iser), J. Culler, S. Fish H. R. Jauss (Konstanzi koolkond) vaatleb kirjandust teksti tarbija ehk lugeja vaatepunktist kirjandus kui loomingut ja selle vastuvõttu põhjuslikult seostav protsess nii kirjandus kui kunst omandavad protsessilise ajaloolise väärtuse, seda ei vahendata mitte ainult nende tegija, vaid ka neid tarbiva subjekti kaudu, see tähendab autori ja publiku suhtluse läbi
Tsehhi läksid Habsburgidele. MAJANDUS Saksamaa majandust iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti märgatav oli Saksi-Tüüringi piirkonnas mäetööstus. Kaubatootmise töus ja maa soodne asend kaubateedel vöimaldasid kaubanduse jätkuvat edenemist. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. KIRIK JA VAIMUELU 16. saj oli katoliku kiriku hiilgeaeg: Konstanzi kirikukogu oli taastnud paavstivöim ühtsuse, ta pidas end körgemal keisritest ja kuningatest. See pöhjustas palju probleeme. 1) Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni tsölibaadist (abielukeelust) jm pahed. Osa vaimulikke nöudis kiriku puhastamist, kuid kirikul polnud vöimalik seda teha. 2) Kirikute ülalpidamine nöudis palju raha, kuid seda eriti polnud, enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati uus makse, kiriklike
Bonifacius VIII tekkis konflikt Philippe IV Ilusaga kirikukümnise kontrollimise pärast. Konflikti võitis Prantsusmaa kun, mistõttu tekkis paavstivõimu kriis. 1305 a-st valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal ning valis oma residentsiks Avignoni (kuni 1378). Paavstid langesid Pr kun kontrolli alla. Avignoni vangipõlv tekitas vastuseisu Roomale, 1378 valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Konflikti lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogusid. Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Peale musta surma levis hoogsamalt ka ketserlus, mis omandas sotsiaalse värvingu. John Wycliff kritiseeris kiriku liigset ilmalikkust ning jumalateenistus pidi olema emakeelne. Jan Husi programm oli sarnane Wycliffi omale, kritiseerides veel vaimulike eelistamist armulaual ilmalikele. Husi nõudmised muutusid rahvuslikuks liikumiseks (saksavastane). 1415 põletati Hus Konstantzi kirikukogul
vormivõtted); c) poeetilise ja argikeele eristamise pädevus). Seetõttu võib autor sellega manipuleerida, näiteks jättes mulje, et lugu liigub õnneliku lõpu poole, kuigi tegelikult on see traagiline. Reinhart Kosellecki ajalooteoorias on ootushorisont oletuste kogum, milliseks tulevik peaks seniste sündmuste põhjal kujunema. 11. Kuidas kirjeldavad retseptsiooniesteetika ja hermeneutika lugemisprotsessi? Kommenteeriga isikliku kogemuse põhjal. Wolfgang Iser (Konstanzi koolkond): R. Ingardeni põhjal > kirjandustekst on osalt autoir kavatsuste väljendus, aga sisaldab ‘tühikuid’ või ‘määratlematuid elemente’ > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja). Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud
- Husi vaated: kritiseeris simooniat, indulgentside müüki, liiga kõrget tasu sakramentide eest nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist e. sekulariseerimist (ilmalikustamist) tahtis kaotada vahetegemist armulaual võitles sakslaste surve vastu nõudis tsehhikeelset kooliõpetust - Koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis piibli tsehhi keelde 4. 6. juulil 1415 Jan Hus põletati Konstanzi kirikukogu otsusel tuleriidal ketserina - kirikukogu kestis 3,5 aastat 5. 1419 üldrahvalik liikumine Tsehhimaal, hussiitide liikumine 6. Paavsti ristisõjad hussiitide vastu 1419 1434 - Esialgu tsehhi rahvaväe edu - 1434 võitsid paavsti väed ristisõjad Lipany lahingus, sest mõõdukad läksid vastaste poole üle 7. Tulemused hussiitide liikumisele - Saksa mõju Tsehhimaal vähenes tunduvalt - Linnades kasvas tsehhide mõjuvõim
9. Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus: · Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. · Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. b. Kiriku sisekriisid: · Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. · Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. · Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. · Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. · Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. c. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: · Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. · Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi.
· Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7.Kirjanduse sotsioloogia- kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate hinnangud,arvamused, suhtumised Retseptiivne esteetika 1970ndad, Konstanzi ülikool (Hans Robert Jauss, Wolfgang Iser): autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis "Ootushorisont" ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide ja väärtuste kogum Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja
Samas ei leidu reformatsiooni eel ja kestel allikates mingeid tõendeid usulistest vastuoludest all-linna katoliiklike ilmikvaimulike ja linlaste vahel. Üldine rahulolematus katoliku kirikuga ja vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418) ja Baseli (14311449) reformikontsiile oli Liivimaal algatatud kirikuelu parandus- ja uuenduskuure, mis said uut hoogu 16. sajandi algul, mil omapoolset ergutust ja innustust usuelule andis ordumeister Plettenbergi võit venelaste üle Smolino all 1502. aastal. Kogu maad haaras justkui usulise elavnemise vaimustus asutati uusi kabeleid, vikariaate, püüti rajada uusi kloostreid, peeti suur patukustutusjutlusi, et suurendada rahva hulgas
endale õiguse määrata podesta’d ehk keisri ametnikud, kes olid linnade kõrgemaid võimukandjad, tehes sellega linnad endast täielikult sõltuvaks. LOMBARDIA LIIGA- Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20 aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst, Veneetsia ja Sitsiilia uningriik. Legnano lahingus 1176 lõi lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. GVELFID JA GIBELLIINID: eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seasl Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli tooma 2/5 Saksamaa territooriumist, viimane aga keeldus ning seetõttu läks Friedrich sõja lõppedes temaga arveid õiendama. Et Lõvi oli sealsete feodaalide seas äärmiselt ebapopulaarne,
Leiti, et otsuseid peaks tegema kirikukogu, paavst peaks neid ainult ellu viima. 1409. a alustas tööd Pisa kirikukogu, mida kumbki paavst ei tunnustanud mõlemad paavstid tagandati. Kontsiil valis paavstiks hoopis Alexander V Euroopal oli seega kolm paavsti. Alexander suri peagi ja paavstiks sai Johannes XXIII, kes kutsus 1414. a Konstanzis kokku kirikukogu. 1415. a kuulutas kontsiil end paavsti suhtes ülemuslikuks Johannes tagandati, teised kaks paavsti samuti. Pärast Konstanzi kirikukogu valiti ainsaks paavstiks Martinus V ja see lõpetas skisma. Protsessid kirikus Juba varakeskajal eksisteeris konflikt Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Kujunesid välja suured erinevused liturgias: ühes ladina, teises kreeka keel, aga ka bulgaaria keel, armulaualeib pidi läänekirikus olema hapendamata taignast, idas aga kergitatud pätsikesed. Vaidulused selle üle, kas paastu ajal võib süüa kopra saba mida peeti kalaks või mitte
ehk patulunastuskirjade müümine. · Kirikulõhe ehk Suur Skisma (1378-1417) Läänekirik oli jõudnud sügavasse kriisi. Katolikkirik vajas reforme ja selleks otsustati kokku kutsuda kirikukogud. · Kirikukogude liikumine see oli 1409 1447 ja selle aja jooksul: o 1409 Pisa kirikukogu ja seal valiti kolmas paavst, aga kaks eelnevat ei tunnistanud oma tagandamist. o 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal 1417 valiti kõige poolt tunnustatud paavst Martinus V Kirikukogude liikumise tagajäred · Kirikulõhe näiliselt likvideeriti · Sisulised reformid ei kävitunud ja tegeleti rohkem poliitikaga · Tekkisid riigi ehk rahvuskirikud mis olid soodsaks pinnaseks reformatsioonile Paavsti vastane opositsioon Üheks suuremaks vastuhakkajaks oli Praha ülikooli professor Jan Hus, kes nõudis emakeelset kirikut ja Piiblit
Nimeliselt kuulus Sveits Saksa- Rooma keisririiki, sinna kuulus ka Tsehhi. Kuna nad tõrjuti Sveitsist välja siis Hapsburgide põhivaldused asusid Austrias. Paavstivõim kahanes ning algas see kui paavstil tekkis vastasseis Prantsuse kuninga Phillipe ilusaga. 1303 aastast peale kui üks paavstidest valis oma residentsiks Rooma asemel Avignoni Prantsusmaal tekkis rahulolematus itaallastel. 1378 otsustati itaalias valida uus paavst. Selle tulemuselt oli Euroopas kaks paavsti. Lõpuks suutis Konstanzi kirikukogu kiriku taas ühendada. Konstanzi kirikukogu algatas aga uue ketserluse vastu võitlemise (mitte kattarluse vaid rahvusliku ketserluse). Jan Husi hukkamine algatas nn hussiitide sõjad. Hoolimata oma ühtsuse taastamisest paavstivõim enam oma endist võimu ei suutnud taastada. Itaalia oli poliitiliselt killustunud, Sitsiilia oli Hispaania käes, Napoli ümbrus lõuna Itaalias läks samuti hispaania Aragoonia dünastia käes, Kesk Itaalia oli Kiriku käes
inimene seda loeb, siis talle antakse kõik patud adneks. Vaimulikud kritiseerisid seda, sest nende arvates ei saa endale osta häid tegusid. 14. sajandi alguseks oli paavsti võim hakanud alla käima. Üheks põhjuseks olid pidevad tülid Euroopa kuningatega. Paavstide Avigoni vangipõlv aastatel 1309-1377 oli paavst Prantsusmaal. Ta oli seal Prantsuse kuninga võimu all. Korraks oli ka periood, kui oli võimul kaks paavsti korraga üks paavst oli Roomas ja teine Avigionis. See lõpetati Konstanzi kirikukogul aastal 1414-1417. Mõlemad paavstid tagandati ja valiti uus paavst, kes jäi Rooma, Vatikani. Kuid oma endist võimu ning autoriteeti ei suutetud taastada. 22) Kerjusmungaordud Keskajal tekkisid koos linnadega ka mungakloostrid. Üks olulisemaid kloostreid oli tsisterlaste ordu. Nende põhimõtteks oli elada samasugust vaest ja kasinat elu nagu oli kristusel. Nad valmistasid kõik ise. Tsistertslaste ordu kõrvale tekkis peagi fratsiskaanlaste ordu
· Erikoprus mingite kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikorpus nt: murdekoprus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, õppijakeele korpus jne. · Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. Kust saame keelte uurimiseks materjali · BNC · Keeleveeb · TÜ keelekogud · VAKKUR · Murded · Konstanzi universaalide arhiiv Milleks meile vaja koprusi? · Eriti kvantitatiivsed uurimused kopruste abiga o Nt ,,võtma" o R: http://www.e-project.org · Eesti keele konstruktsiooni võtma + V DA-inf muutumine Morfanalüsaator!!!!
Üha sagedamini nõuti, et paavst koliks Rooma tagasi. Kuid pärast seda, kui paavst Gregorius XI 1337. aastal Rooma tagasi tuli ja seal suri, valisid osa kardinale paavstiks itaallase, teised aga prantslase. Itaallane jäi valitsema Rooma, prantslane siirdus tagasi Avignoni. Kiriku eesotsas oli korraga kaks paavsti ja nad nimetasid teineteist antikristuseks ja panid oma vastase kirikuvande alla. Olukord suudeti lõpetada kõigi tähtsamate vaimulike koosolekul Konstanzi kirikukogul 1414-1417. Senised paavstid tagandati ja uue paavsti asupaigaks sai taas Rooma. Nüüd oli kiriku ühtsus taastatud, kui paavstide maine sai kõvasti kannatada ning oma endist autoriteeti ei suudetudki enam taastada. Tugeva keskvõimuga riigi kujunemine Prantsusmaal Aastal 843 jagati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks Karl suure pojapoegade vahel. Aastla 987 suri kuningas Louis V, kes oli viimane Karolingide suguvõsa esindaja, ilma et tal oleks olnud järglasi
määrata podestá'd ehk keisri ametnikud, kes olid linnades kõrgeimad võimukandjad, tehes sellega linnad endast täielikult sõltuvaks. Lombardia liiga - Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20-aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst , Veneetsia ja Sitsiilia kuningriik. Legnano lahingus (1176) lõi Lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga 1183 tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. Gvelfid ja gibelliinid eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seas Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli toona 2/5 Saksamaa territooriumist. Et viimane aga keeldus, läks Friedrich sõja lõppedes temaga arveid õiendama. Et Lõvi oli sealsete feodaalide seas äärmiselt ebapopulaarne, ei olnud raske
Kirik ei suutnud teoloogiliselt uueneda ning seetõttu tulid esile kaks suurt eelreformaatorit John Wycliffe Inglismaal ja Jan Hus Tsehhis. Wycliffe ja Husi nõudmine oli laias laastus sama mis hilisematel protestantidel, nõuti tagasipöördumist algkristlike ideaalide poole ja kiriku korrumpeerituse vähendamist. Katoliku kirik asus kritiseerijaid taga kiusama, kuid samas püüti süsteemi uuendada. 1414 1418 toimus Konstanzi kirikukogu, kus mõisteti Jan Hus hukka ja põletati tuleriidal, rahvuslikke pingeid püüti vähendada paavstivõimu vähendamisega ja kontsiilimudeli ellutoomisega. Peagi selgus, et nii kaob kirikus keskne poliitiline võim ning liigub rahvusriikide kätte. Võim liigub taas paavsti kätte, kuid endist hiilgust ei õnnestu enam kunagi saavutada. 2. Martin Lutheri elu ja õpetus. Martin Luther (1483 1546) oli kristlik reformaator, luterluse rajaja. 1501. aastal
kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus.
annaabi.ee 
