Riigiõigus
struktuur võib olla ka K-i moodustavatel eri K-i aktidel). Küllalt sageli paikneb enne
K-i peatükilist jaotust selline sissejuhatav osa, mis nim preambuliks. Prambuli
õiguslikule tähendusele on lähenetud kolmel erineval viisil:
1) ühed ütlevad, et preambul ei sisalda mingeid ÕN-e, vaid seal on üksens
konstanteeringud või pidulikud deklaratsioonid.
2) teised ütlevad, et kõik see, mis on preambulis, kujutab endast ÕN-e.
3) sõltuvalt konkreetse preambuli sisust, võib seal olla nii konstanteeringuid,
deklaratsioone kui ka ÕN-e, mida tuleb täita.
(kolmas lähenemine tundub olevat paikapidav.)
Nimelt võib preambulis sisalduda põhimõtteid, mis mõne teise riigi K-s on kirja
pandud K-i põhitekstis (mõnes peatükis). Selles, kuhu otsustatakse mingi põhimõte
kirja panna, ei tohi sõltuda selle õiguslik iseloom. Eestis PS-e preambulis ei ole
normina käsitletav konstanteering, et EV kuulutati välja 24.02.1918.a.
annaabi.ee 
