2) Eeldus v=c Järeldus: Liikuv mass on lõpmatult suur. Sellise kiirusega liikuda ei saa. Valguskiirusega liikuda ei saa ükski keha mis omab seisumassi. 3) Eeldus v=c m0=0 m = Valguskiirusega saavad liikuda ainult need kehad, mille seisumass on 0. Energia ja massi ekvivalentsus e samasus Klassikalises füüsikas on mass ja energia iseseisvad füüsikalised suurused. Relatiivsusteoorias on mass ja energia samased suurused e samased. Erinevus on konstandis c2. E= m * c2 E keha koguenergia m keha mass c valguskiirus Seisuenergia seisva keha energia E0 = m0 * c2 m0 = 1kg = 10-3 kg E0= 10-3 * 9 * 1016= 9 * 1013 J Järeldused: 1) Keha mass võib muutuda 100%-liselt energiaks. Selline energia vabaneb tuumareaktsioonides. 2)Igasugune energia omab massi vastavalt valemile 3)Kui muutub keha energia, siis peab muutuma ka tema mass. Keha koguenergia all mõeldakse keha seisuenergia ja teiste energialiikide summat
Listi koosseisu ei või kuuluda elementidena järgmised märgid: · ( · ) · 0. · " · ` · , · ; Küll tohivad need märgid kuuluda märgikonstantide koosseisu, kusjuures märgikonstandi koosseisu kuuluv jutumärk tuleb kirjutada koos eelneva langkriipsuga (näiteks märgikons- tandi ""Koer" poiss" väärtuseks on märgijärjend "Koer" poiss). Langkriips leiab märgi- konstandis kasutamist veel ühel juhul. Nimelt märgipaar n lõpetab jooksva rea ja alustab uut rida (kasutatakse käsureale teksti kirjutavates lausetes näiteid vt. lk. 45 ja 5253). Alustame nüüd lausete käsitlemist, piirdudes olulisemate põhilausetega (tavakasutajal läheb muid liike harva vaja). Iga lause on teatav list. Lausete vahele pole vaja panna mingeid eraldajaid. Üks levinumaid lauseid on omistamislause. Tema lihtsaim kuju on (setq muutujanimi avaldis)
annaabi.ee 
