Kordamine aines „Keel ja ühiskond”
füsioloogiline häälikute uurimine, siis fonoloogias on olulisem kõne ja keele sisu
seisukohast häälikusüsteemi toimimine.
Neid teadusharusid kasutatakse tänapäeval arvutites pimedatele
ettelugemiseks. Nimelt on programmid, kuhu teksti trükkides loevad nad selle
ette, mistahes keeles. Samuti on neid vaja, et keele eripäradest aru saada.
8) Eesti keele häälikuline jagunemine.
Häälikuliselt jaguneb eesti keel vokaalideks ning konsonantiteks.
9) Kuhu langes eesti keeles rõhk? Miks on sõnas üldse rõhku vaja?
Eesti keeles langeb rõhk alati esimesele silbile. Rõhku on vaja selleks, et sõnu
eristada, kuna teatud silpide erineva rütmi ning rõhuga ütlemisel muutub ka sõna
tähendus.
10) Sõnaliigid.
Eestikeeles on muutuvad(käändsõnad ja pöördsõnad) ning muutumatud
(sidesõnad, kaassõnad, määrsõnad, hüüdsõnad)
11) Vormitasand: 14 käänet/tegusõna muutmine viies kategoorias (pööre ja
annaabi.ee 
