kallutatakse ja raputatakse horisontaalselt, loksutades sõela kummagi käega umbes 125 korda minutis. Iga pärast 25 liikumist on vaja pöörleda sõela 90°. Sõelumine loeti täielikuks, kui 0,05 g materjali läbis ühe minuti jooksul sõela. Peenus väljendatakse sõelale jäänud massi ja algkaalu suhtena. Kokku viidi läbi 2 katset ja lõpptulemuse saamiseks võeti aritmeetiline keskmine. 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigna konsistentsi loetakse normaalseks konsistentsiks, kui silindrist välja voolates moodustub koogike läbimõõduga 180 ± 5 mm. Normaalne konsistents väljendatakse vajaliku veekoguse suhtena protsentides kipsi massist. See parameeter mõjutab nii tardumisaega kui ka kipsi tugevust. Vajalik kogus vett, mis moodustab 50–70% kipsi kaalust, valati eelnevalt niisutatud painduvasse kaussi. 50 g kipsi välja puistati 2–5 sekundiks vette ja segati vispliga intensiivselt 30 sekundit ühtlaseks massiks
· 10 tooni Extra Red-ekstrapunased toonid 25% eredam tulemus võrreldes põhipaleti toonidega Kauapüsiv Annab juustele sära, sisaldab siloksaane Segada 6 või 9% vesinikemulsiooniga 1:1 · 8 tooni Corrector Ammoniaaki sisaldav korrektor 0/00A kasutatakse helendamiseks ja uute individuaalsete toonide saamiseks kui segatakse erinevate korrektoritega Kasutatakse toonide lahjendamiseks astete kaupa, lisatakse Essex Super Blond helendava pulbril kreemjaks konsistentsiks. Neutraalne ammoniaagivaba korrektor 00/0N sobib värvitooni muutmiseks ja heledate juustel pastellkoloratsiooniks. Saab tooni eredamaks või intensiivsemaks muuta või soovimatut värvinüanssi neutraliseerida. Neid saab kasutada ka värvidena- eelnevalt helendatud juustel · 4 tooni Fashion (loomingulised toonid, moetoonid) Annab eredaid loomingulisi toone enne helendatud juustel Segada 3% vesinikemulsiooniga või 1,5% aktivaatoriga proportsioonis 1:1
Eristatakse tabelis 1.1 toodud pinnaseosakeste lähedaste mõõtmetega intervallid ehk fraktsioonid. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee ilmumisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest, nimetatakse pinnase konsistentsiks. Konsistents on savipinnase jaoks sõltuvalt vee sisaldusest on savi kas siis kõva, kõvaplastne jne. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Liivpinnastel, mis koosnevad jämedatest (üle 0,1 mm) terakujulistest osakestest ja mille puutepinnad on väga väikesed, pole nidusust. Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure
annaabi.ee 
