Vulkaanid (referaat)
kariloomadest.Kui vulkaanide tegevus nii Islandil kui ka Itaalias (Etna) on viimastel
aastakümnetel tekitanud eurooplastes vaid elevust, siis nüüd on tegemist juba
looduskatastroofiga. Taolised vägevad pursked mõjutavad tegelikult Euroopast palju suuremat
ala, kui mitte kogu maakera elanike eluolu. Seda, mida teeb tuhk või laava, teavad kõik
Pompei on tuntuimaks näiteks vulkaanide inimkultuuri "konserveerivast" toimest. Esimene
tähelepanek vulkaanide mõjust kliimale pärineb 18. sajandist. Nimelt pani teadlasest
diplomaat Benjamin Franklin pärast võimsat Laki vulkaani purset 1783. aastal Islandil tähele,
et Prantsusmaal muutus õhk nädalaiks sedavõrd hägusaks, et oli võimatu luubiga paberit
süüdata! Kogu Euroopas valitsesid pidevad udused ilmad, pealegi oli järgmine talv väga
külm. Mõnede hinnangute järgi langes 1783. aastal põhja-poolkera keskmine temperatuur 1 C
võrra
annaabi.ee 
