Läti ja Leedu rahvamuusika
Lauljateks olid enamasti naised, laulude
omapäraks on vaheldusrikas rütm ja mitmehäälsus. Kõige vanemad leedu
rahvalaulud on sutarine`d, mida vahel saadeti pillidele ja mille saatel vahel
ka tantsiti. Palju leidub ka nutulaule. Leedu rahvapillidest on populaarsemad
kankles, ragai (sarved) ja skuduciai (paaniflööt). Kõige huvitavamad on 1,4-
2,3m pikkused sarved daudyte`d, millel mängisid karjased. Leedu
üldlaulupeo traditsioon päroineb aastast 1924. Leedu Ooperi ja
Ballettiteater konservatioorium ja muud sellised kohad asuvad Vilniuses.
Leedu üheks tuntumaks heliloojaks on Mikolajus Konstantin Ciurlionis.
Leedu hümni kirjutas V. Kudirka.