Jason Carter
meeldis mulle kõige enam. Minus tekkis eriline tunne, kujutasin ette kuidas väike tüduk
hommiku tõuseb, olles ärkvel kuid silmad veel suletud, kõrvus kostes rahulik, külmavärinaid
tekitav heli.
Kontserdi muutis eriliseks erikülaline - harfimängja meie enda kodulinnast. Harf ja
harf-kitarr kõlasid koos suurepäraselt.
Publik oli kogu kontserdi vältel keskendunud ja kuulas kõike mida Jason rääkis ja mängis.
Konserdile minnes oli endal pisike ettekujutus sellest muusikast olemas kuid seda lives
kuulates osutus see ettekujutletust veel palju paremaks.
Kontsert oli väga huvitav ning erines samalaadsetest kitarrikontsertitest väga. Kuid
just see erinevus tegiti selle kontserdielamuse nauditavaks ja meeldejäävaks.
Andreas Kahk