Poliitikafilosoofia
ratsionaliseerivale toimele. Mõjutavateks faktoriteks on lihtsad ja ebaproblemaatilised
motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult.
Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et
doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda
enam poliitilise korralduse tõepäraseks teooriaks.
Teises demokraatiakonseptsioonis räägib ta konkuretntsist juhtpositsioonide pärast.
Poliitikauurijad on võtnud omaks klassikalise demokraatiadoktriini vastu suunatud kriitika.
Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes
omavad suuremat toetust kui ükski konkureeriv indiviid või meeskond ja see omakorda
kindlustab enamussüsteemi seisundit demokraatliku meetodi loogika raames, kuigi me võime
selle hukka mõista põhjustel, mis jäävad sellest loogikast väljapoole. Kuidas siis printsiipi