Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik
Mitmetes riikides tekkis
riigieelarve defitsiit ja hakati rkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed
kriitikud vitsid koguni, et heaoluriik ongi kikides hdades sdi, kuna
kulutab liiga palju ja paisutab riigibrokraatiat. Ometigi nitas areng hoopis
vastupidist. Need riigid, kus rahva heaolule tehti jtkuvalt suuri kulutusi
riigieelarvest, suutsid 1980-ndate aastate majanduslangusest kiiremini vlja
tulla ning asuvad tna maailma edetabelite tipus nii inimarengu nitajate kui
majandusliku konkurentsivime poolest. Selliste maade hulk kuuluvad niteks
Soome, Taani, Norra, Kanada.
Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tnagi, kuid heaoluriigi olulist
kokkutmbamist pole kuskil toimunud. Pigem ptakse heaoluriiki mber
korraldada, muuta seda thusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks
ritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tandja,
mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed igused ei saa
eksisteerida ilma vastutuseta ning igahe enda panustamiseta oma heaolu
tagamisse