2.leiame kõigi kolnurga külgede orginaalpikkused 3.konstrueerime kolmnurkade orginaalvormid üksteise külge selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad. Algebrailsed jooned Kasutatakse mõistet JÄRK. Geomeetrilises tõlgenduses tähendab algebralise tasakõvera järk selle joone ja sirge lõikepunktide arvu. *esimest järku joon on sirge *2.järku joon kas ellips, hüperbool, parabool *3.järku joon näiteks strofoid, tsissoid *4.järku näiteks konhoid Algebralise ruumikõvera järgu määrab selle kõvera ja tasandi lõikepunktide arv. Teist järku jooned: ellips(ringjoon), hüperbool(risthüperbool), parabool. Kruvijooned kruvijooned on ruumikõverad. Lliigitatakse: *paremakäelisteks (telje sihis pöörlemisega päripäeva) *vasakukäelisteks (telje sihis pöörelemisega vastupäeva) Kruvijoon on määratud, kui on teada tema raadius(r), samm(h) ja käelisus. Silindriline ehk harilik ja kooniline kruvijoon.
nurk antud suuna ja x-telje vahel x kaugus punkti c ja lõikepunkti a vahel · Kaldenurgast tingitud pindalamoonutus aerofotol · Reljeefist tingitud punktinihe aerofotol h = r*h / H H kõrguskasv algtasandi E suhtes H pildistamise kõgus sama tasandi suhtes · Reljeefist tingitud suunamoonutused aerofotol · Reljeefist tingitud pindalamoonutus aerofotol 24. Kaldenurgast tingitud punktinihe, konhoid ja selle konstrueerimine Konhoid moonutustevaba piirkond. Kanda iga kraadi teljele vastav pikkus valemist r = sqrt(*f / sin*cos) 25. Reljeefist tingitud punktinihe aerofotol · reljeefist tingitud nihe on proportsionaalne kõrguskasvuga ja kaugusega nadiirpunktist. · h võib olla positiivne või negatiivne olenevalt kõrguskasvu märgist, s.t. punktinihe võib olla suunatud nadiirpunktist kaugemale või nadiirpunkti poole
annaabi.ee 
