ADF moodustati 1990. aastate keskel Lääne-Ugandas Kongo piiri lähedal asuvates Rwenzori mägedes. Osa ADF-ist liikus pärast Uganda valitsusvägede kahe aasta tagust rünnakut Kongosse. Ka Eestisse on põgenejaid tulnud (põhiliselt 1998. aasta kodusõja tõttu). Paguluse tagajärjed 2014. aasta Märtsis teel Ugandast Kongosse Alberti järvel põhja läinud ülerahvastatud pagulaspaadis leidis märja haua rohkem kui 251 kongolast, nentisid Kinshasa võimud. Juba esimese sadakonna veest välja toodud surnukeha seast olid rohkem kui pooled lapsed. Uppunud alusel tohtinuks olla maksimaalselt 80 inimest. Paadimees luges kokku 96 täiskasvanut, kuid lapsi oli nii palju, et neid ta ei jõudnud lugeda. Paadis olid mõnda aega Uganda pagulaslaagris kodumaal käiva konflikti eest varjunud kongolased, kes olid otsustanud omal käel koju naasta. Lisa Põgenemislaager Ugandas Kongo elu video
teenete eest oli lubanud kanda siidrõivaid. Teist karavelli "São Pantaleão" käsutas João Infante, kellel oli tüürimehena abiks Alvaro Martins. Varustuslaeva juhtis Bartolomeu vend Diogo Dias (teistel andmetel Pedro või Pêro Dias), tüürimeheks oli João de Santiago (see nimi on teiste seas graveeritud Ielala kaljule). Tüürimehed olid parimad Aafrika ranniku tundjad, kes tol ajal võtta olid. Ekspeditsioonil osales ka João Grego. Pardal oli ka kuus Diogo Cão poolt Lissaboni toodud kongolast (kaks neegrit ja neli neegritari), kes pidid reisi algupoole eri kohtades kaldale ja sisemaale minema, et kohalikele elanikele ekspeditsiooni eesmärki selgitada ning kuningas João II hiilgust kiitma. Nad pidid otsima kauplemisvõimalusi ning küsima preesterkuningas Johannese maa järele. Aafriklased olid euroopalikult rõivastatud ning neil olid kaasas kaubanäidised, et kohalikes elanikes kaubanduse vastu huvi äratada.