Kongo DV pagulased Marie Truus, Katre Kahu, Laura Anett Leonidov 11.klass Kongo Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga. Miks on kongolased muutunud pagulasteks? Nad on saanud piinamis- ja vägivallaohvriks. Neil on raskelt haigeid inimesi, kellel pole koduriigis ravivõimalusi. Naised ja lapsed on jäänud ilma kaitseta. Pagulased ei saa oma seniselt varjupaigariigilt kaitset. Neil ei ole ühtegi muud valikut turvaliseks eluks. Konfliktid M23- mässajad moodustasid oma sõjaväe, hakkasid riigi vastu tegutsema, kuna polnud riigi rahulepinguga rahul. Tapsid inimesi, naiste
bantude riigid, nt Kongo, Luba jt. 1482. a saabusid portugallased, kes tegid eelkõige 16. saj misjonitööd. 1885-1908. a kuulus Kongo Leopold II ning see kandis Vaba Kongo Riigi nime. 1908-1960. a oli Kongo Belgia riigi koloonia (Belgia Kongo). Halduslikult oli see rakendatud Belgia kindralkubernerile, kes rakendas otsese valitsemise meetodeid, mingid kohalike kaasamist valitsemisesse ei toimunud. Tugevalt oli tunga paternalismi, mis põhines arusaamal, et kongolased on nagu lapsed, keda tuleb valitseda. Koloonia oli loodusressursside poolest väga rikas (vask, teemantid jm) ning see oli jagatud Belgia suurkompaniide vahel, milles suurim oli Katanga Kaevandusühing. Kongo kriis (1960-1965) 1960. a 30. juunil sai Kongo iseseisvuse ning selle presidendiks sai Joseph Kasavubu, peaminister Patrice Lumumba. Riigi poliitilisel areenil on sel ajal aga üle 100 partei ning kõik poliitilised jõud olid väga killustunud. Üldiselt võib neid jagada kolmeks.
annaabi.ee 
