Tanel Kutti Ajalugu IV A1798 Aafrika konfliktikolded Sudaan Referaat Araabia maailmas, samuti Aafrikas on palju riike, millel on suuri probleeme legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised
Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prantsusmaa vastu taanduma. 1904.a aprillis Inglismaa Prantsusmaa (südamlik)kokkulepe. Tänu sellele sai Inlismaa tegevusvabaduse Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Nähti ette nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmine -mis tähendas nendes riikides võimalust iseseisvuse kaotomisele ja kolooniavalduste muutmist. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: Maroko Kriis (1905-1906) -Prantsusmaa mõju kasv iseseisvuse säilitanud riigis- Marokos! Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima kuid Saksamaa sekkus ja nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos. Kui Prantsusmaa ei nõustu, lubas Saksamaa kasutada sõjalist jõudu. Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel.
Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige. Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed, et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad: toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada ...
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Rahvasteliidu allakäik (loodud 1919): · Ameerika Ühendriigid jäid sellest kohe kõrvale; · Ei suutnud taltsutada suurriikide suuri sõjakaid plaane; · 1933. aastal astusid välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 1939. Põhjused (4) · Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Uued konfliktikolded: · 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles` rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid siiani keelatud. -1938 Austria Ansluss- Austria liitmine Saksamaaga -1938 Müncheni leping - sõlmiti It, Sks, Pr ja Suurbr vahel: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. -1939 Sks viis väed Klaipedasse (Leedu) -1939 lakkas olemast Tsehhoslovakkia, tekkis osaliselt
Metternich muret, kaua tal õnnestub hoida Venemaad tagasi oma huvide realiseerimisest Balkanil. Probleemi olemus seisnes selles, et Balkani rahvad püüdlesid iseseisvusele ja soovisid vabaneda Osmanite impeeriumi ülemvõimust. Venemaa püüet kontrollida Musta merd ei toetanud Suurbritannia, kes käsitles seda kui ohtu Briti huvidele Vahemeres. Krimmi sõja järel võisid riigid loota vaid iseenda tugevusele, sest koostööd riikide vahel enam ei toimunud. Konfliktikolded ei kadunud kuhugi. Prantsuse revolutsiooni ajal ei olnud enam võimalik rakendada vanu sõjapidamise põhimõtteid ning selle tulemusel vabatahtlike kasutamise tagajärjel pidi loobuma senisest sõjaväekorraldusest. Vabatahtlikuna tulnud sõjaväelased olid vabad inimesed, kes asusid Linda Lapp 10.C kaitsma vabadust. Sõjapidamine muutus aga äärmiselt halastamatuks ja julmaks ning inimelu säilitamine polnud oluline esmatähtis oli vaenlase lõplik hävitamine mis tahes hinnaga.
(vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks. Berliini kriis 1958 1961 NSVL nõudis Lääneriikide vägede väljaviimist LääneBerliinist ning kui nad keeldusid, ümbritseti LääneBerliin 1961. aastal põgenike takistamiseks müüriga. Kuuba e. Kariibi kriis 1962
Maailm enne esimest maailmasõda 20 saj alguses Maailm oli euroopa valitseda: Maailma valitses peamiselt euroopa ning enamust maailmast oli jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suruti peale euroopa tsivilisatsiooni ehk see oli ainuõige elamis viis. Tugevnes rassism. Tugevnes ja levis Euroopale omane ühiskondlik korraldus ehk demokraatia, isikuvabadus jne. Paljudes vähemarenenud maades hakati euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ja elu paremaks tegema. Mis hakkas valesti minema: Majanduse areng oli juhtiv riikide ja nende kolooniate vahel ebaühtlane, näiteks suurbritannia ja tema asumaadel Aafrikas. Suurriikide vaheliseid vastuolud ehk nad võitlesid turgude ja asumaade pärast. Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised mis hakkasid lõpuks segama. Majanduse iseloomulikud jooned: Turusuhete tähtsus suurenes ja kuna igaltpoolt hakkas kaupa tulema siis suurenes konkurents. Globaliseerumine ehk üleilmastumine ning riigid sõltusid ...
Ajaloo KT Teine Maailmasõda 1. II MS puhkemise põhjused ja algus. Uued konfliktikolded tekkisid demokraatia nõrgenemise või diktatuuriga asendumise tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega
Konflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, p...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Nikolai II küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene peaminister suutis veenda tsaari sellest loobuma. Põhjused: liidulepingu sõlmimine Saksamaaga oleks tähendanud liidulepingu tühistamist Prantsusmaaga; samas oli Venemaa suures finantssõltuvuses Prantsusmaast (prantsuse väliskapital ja laenud). Seega ei õnnestunud Saksamaal Vene- Prantsuse liitu lõhkuda. 2.4. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: · Esimene Marako kriis (1905-1906.a.): · Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima ning alustas survet Maroko sultanile allutamaks riiki Prantsusmaale. · Saksamaa sekkus ja nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos. Kui Prantsusmaa ei nõustu, lubas Saksamaa kasutada sõjalist jõudu. · Samas tegelikult kumbki suurriik sõda ei soovi:
maailmasõja vahel I” teemad ja mõisted: 1) Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda (lagunenud impeeriumid ja uued riigid); Pariisi rahukonverentsi otsused (Versailles`i rahuleping ja Rahvasteliidu loomine); patsifism 1920.aastate välispoliitikas (Locarno lepped, Briand-Kelloggi pakt, desarmeerimiskonverentside ettevalmistamine) ja konfliktikolded (Ruhri kriis); rahvusvaheliste suhete pingestumine 1930.aastatel (Itaalia agressioon Etioopia vastu, Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 15 Hispaania kodusõda, Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt; Jaapani agressioon Hiina vastu). 2) Demokraatia kahe maailmasõja vahel Ameerika Ühendriikide,
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................
Sõjategevust ja relvastatud võitlust ne maailmasõda, Vietnami sõda). iseloomustavad järgmised põhitun- Tänapäevast sõda iseloomustavad nused: märksõnad on enamasti lokaalsus, 1) ulatus eristatakse lokaalset, s.o lühiajalisus, kõrgtehnoloogilisus ja ühe riigi või selle piirialade lähedale paindlikud ühendoperatsioonid. jäävat, regionaalset, st mitut lähiala- Paljud nüüdsed konfliktikolded (Lä- de naaberriiki haaravat (Balkan, Lä- his-Idas või Põhja-Kaukaasias) on aga his-Ida, Korea poolsaar), ja globaalset regionaalsed ja pikaajalised, kus vä- leviala; givallalained vahelduvad ajutise rel- 2) kasutatav relvastus tavarelvastus, varahuga. Moodne sõjalis-taktikaline keemia-, tuuma- või biorelvastus; mõtteviis taotleb nn kirurgilisi eriope- 26
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
