KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise
konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista. Konfliktoloogias on olemas ka selline mõiste nagu konfliktidiagnostika, mille all peetakse silmas antud konflikti sügavuti analüüsimist lähtudes kindlatest kriteeriumitest. Olles tõeliselt huvitav nähtus erinevatest vaatenurkades, võimaldab konfliktidiagnostika rakendada mitmeid teoreetilisi teadmisi mõne konkreetse konflikti ja miks mitte, ka inimkäitumise suhtes. Konfliktidiagnostika keskse teema moodustavad hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse selleks, et teha selgeks, kuidas vastavat konflikti oleks kõige otstarbekam lahendada.
Nii üks, kui teine autor rõhutavad kuulamist, faktide objektiivne vaatlemine ja samuti avatust, et leida kolmas võimalus või otsida abi väljastpoolt ettevõtet. Tõnu Lehtsaare seevastu ei anna edasi täpseid juhised ega meetmeid, kuidas konflikti lahendada ning läheneb olukorrale analüüsides ehk konfliktidiagnostikaga. Esitades Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 12 küsimusi endale, leitakse vastused. Konfliktidiagnostika sobib konflikti analüüsimiseks ja ka enda analüüsiks, aga ei anna edasi täpseid meetmeid ega juhendeid, kuidas konfliktsed olukorras käituda. Lehtsaare erineb kõigist teistest autoritest andes edasi vaid konfliktidiagnostika, kus ennast ja olukorda analüüsides jõutakse lahenduseni. 2.1. Autori hinnangud Töö autori arvates tuleks tutvuda erinevate konflikti lahendamise võimalustega, et leida enda organisatsioonile see, mis töötab
...............................23 4.3 Eskalatsiooniastmed........................................................................................... 23 4.4 Konfliktitsükkel..................................................................................................25 4.5 Lahendamatud konfliktid................................................................................... 26 5. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE.....................................................................26 5.1 Konfliktidiagnostika ja konstruktiivne vastandumine........................................26 5.2 Konfliktikäitumise stiilid....................................................................................28 5.3 Lepitamine konfliktis......................................................................................... 30 KOKKUVÕTE.........................................................................................................33 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................
annaabi.ee 
