Molekulaarbioloogia
antigeene tootvaid geene siiratakse taimedesse. See voimaldaks rohttaimede abil
vaktsineerida
suu kaudu nii metsloomi kui suurtel karjamaadel.
Rekombinant-vektor-vaktsiinide e DNA-vaktsiinide puhul manustatakse
peremeesorganismi
patogeeni antigeene produtseerivaid geene, kusjuures vektoritena (geeni kandjatena)
kasutatakse kas apatogeenseid voi atenueeritud viiruseid voi baktereid voi bakterite
plasmiide.
Plasmiidide kasutamise korral on oigem konelda DNA-vaktsineerimisest, kuna geenikandja
ei
ole elusorganism, vaid uksnes DNA-molekul.
Nii inimese kui loomade viiruste vastaste vaktsiinide loomisel on sagedamini
kasutatav vektor vaktsiinia viirus-atenueeeritud rougeviirus, tanu oma lihtsale struktuurile.
Bakteritest on vektorina kasutatud Salmonella typhimuriumi atenueeritud tuvesid.
Veterinaarias
on kasutusel kaks metsloomadel kasutatavat marutaudivaktsiini, kus vektorina on
kasutatud vaktsiinia viirust.
DNA-vaktsineerimine
annaabi.ee 
