Peakvantarv: n. Kõrval e orbitaalkvantarv: l. Magnetkvantarv: m. Elektropilve kuju sõltub energiatasemest, n,l,m. Elektroni spinnid: need võivad olla kahtpidi orienteeritud, neil on poolarvuline spinn aga kaks identset poolarvulise spinniga osakest ei saa jagada sama kvantolekut. Tähis: s. Tõrjutusprintsiip: ühes aatomis ei saa olla kaht elektroni samade kvantarvudega, et n,l,m ja s oleksid samad. Kiip: pooljuhtplaadike, millesse on tehtud palju väikseid transistoreid koos takistite, kondesaatorite jm. Transistor: pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Selle abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. Kui valgusdioodi läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad. Pooljuhtdioodid: alaldid, ventiilfotoelemendid nt. päikesepatareid. Päripinge: elektrivoolu pinge elektronide liikumise vastassuunas. Takistuse ülekanne
kondensaator C1. Järgmisel poolperioodil, kui mähise ülemine ots on positiivne mõjub dioodile VD1 vastupinge ta sulgub ja alaldatava pingega U2 jääb järjestiku eelmisel poolperioodil laetud kondensaator C1. Nüüd avaneb diood VD2 ning kondensaator C2 laetakse pingeni U 2+UC1. Järjestik kordisti kaskaade võib lülitada järjestikku ka rohkem ning saada, siis enamakordset kordistamist. Kordistavate alaldite oluliseks puuduseks on see, et nad töötavad kondesaatorite laadimisele ja tühjenemisele, sellest tulenevalt sõltub väljundpinge väärtus küllalt tugevalt koormusvoolust. Kui koormustakistus on väga suur, siis kujuneb väljundpingeks 2.8 U2-te, kuid mida väiksem on koormustakistus seda väiksem on ka väljund pinge. Nimetatud põhjusel kasutatakse kordisteid praktikas ainult konstantse koormuse korral ja enamasti väiksemate voolude puhul (suuremate voolude puhul oleks vaja suuremaid kondensaatoreid).
annaabi.ee 
