Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus. Olulisemateks termoreaktiivideks nii ajaloolises kui tööstusliku tootmise mõttes oleksid ennekõike fenool-, amino-, epoksiid- ja polüestervaigun ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. · Fenoolvaigud Fenoolvaikusid saadakse kondensatsiooniprotsessis formaldehüüdi reageerimisel fenooliga (karboolhape väga mürgine). Hästi kontrollitud ja juhitud polümerisatsioonireaktsiooni on võimalik peatada kui polümeer on veel vedel ning lahustis lahustuv ja sulav, saades nn. prepolümeeri (fenoolvaikude korral kutsutakse seda resooliks). Resooli on võimalik hiljem kuumutamise või mõne katalüsaatori lisamisel ristsiduda tahkeks materjaliks. Fenoolvaikude omadused sõltuvad tugevasti modifikaatoitest (täiteainetest jt),
ebaühtlaselt.2)erinevatel osadel võib olla järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lu suur aktiivsus juures vaadeldaval gaasil puudub erinev erisoojus ja soojusjuhtivus. mi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi kondensatsiooniprotsessis algab soojusvahetus ümbrusega (taimkattetaa põldheinamaajärv sademeteks(lumelörts,rahe koos isegi 100% suhtelise niiskuse Temperatuuri kuiv ja märgadiabaatiline mets).Soojenenud õhuosakesed muutuvad vihmaga,jäävihm koos vihmaga)