Graafik mis hindab kuidas arvvutid taluvad toitepinge muutuste ulatust/kestust. Tänapäeval asendatud ITI-information technology industry council kõveratega. CBEMA on pidev, ITI tükati pidev. ITI hindab ka väga lühikesi ülepinge kestvuseid. 20. Pingehälvete ja väreluse tagajärjed 21. Pingelohkude tagajärjed 22. Toitekatkestuste tagajärjed 23. Liigpingete tagajärjed 24. Pinge asümmeetria tagajärjed 25. Harmoonikute tagajärjed Mõjutavad eriti kondensaatorpatareisid, mootoreid, trafosid, aga ka VL-sid (soovimatu väljalülimine), kaableid (täiendavad kaod), arvutite talitlust ning jõuelektroonika lainekujust tingitud probleeme. 26. Elektri kvaliteedi mõõturid Teisaldatavad, analüsaatorid, integreeritud mõõturid. Mõõdetud tulemused töödeldakse programmiga mis esitab kvaliteediraporti. Need on osa seiresüsteemist. 27. Elektri kvaliteedi seiresüsteem -::- 28. Pingelohkude mõju vähendamise võimalused
korrutis. Praktilist huvi pakub ajas keskmistatud P(t) väärtus, mille tähistame lihtsalt P. P=0,5UmImcos Voolu efektiivväärtus I=Im/2 Pinge efektiivväärtus U=Um/2 Eelpool toodust võime kirjutada, et P=UIcos kui x=0, siis cos=1, P=UI; kui R=0 siis cos=0, P=0. Võimsuse valemis cos nim võimsusteguriks. Tehnikas püütakse cos muuta võimalikult suureks. Tööstuseks kasutatakse cos parandamiseks kondensaatorpatareisid. Kolmefaasilised ahelad-Kolmefaasiliseks pingesüsteemiks nim kolmest ühel ja samal sagedusel töötavast vahelduvvooluahelast koosnevat süsteemi, kus energiaallikaks tekitab kõigi ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nim faasideks. Faaside vaheline nihe on 2/3 ehk 120°. UA=Umsint UB=Umsin(t-2/3) Uc=Umsin(t-4/3) UA , UB , UC faasipinged Uf=220V- Ul=380V-efektiivväärtus UAB-faaside A; B vaheline pinge-liinipinge. 6p
P 2 + (Q − Q K ) PR + (Q − Q K ) X 2 ∆P = R ∆U = (3.6) U N2 UN 3.2. REAKTIIVVÕIMSUSE ALLIKAD Lisaks elektrijaamade generaatoritele kasutatakse reaktiivvõimsuse genereeri- miseks elektrivõrkudes reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmeid – sünkroonkompensaatoreid, kondensaatorpatareisid, põikreaktoreid ja spet- siaalseid staatilisi kompensaatoreid. Sünkroonkompensaator on tühijooksul (ilma aktiivkoormuseta) talitlev sünkroonmootor. Tema vool I on reaktiivvool ja vektor on risti elektro- motoorjõu ja sünkroonkompensaatori klemmipinge vektoritega. Vool on mää- ratud elektromotoorjõu ja klemmipinge vahega E −U I= (3.7) 3x ning võrku antav reaktiivvõimsus
annaabi.ee 
