Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse või tahkesse. Kond. algab, kui gaasi rõhk muutub gaasi jahutamise või kokkusurumise tulemusena võrdseks küllastunud auru rõhuga antud temp.il või sellest suuremaks. Kond.-ne võib toimuda gaasilise ja vedela või tahke faasi lahutuspinnal. Kui gaasilises olekus olevad osakesed lähevad vedelasse olekusse tahke aine/materjali pinnal, siis seda vedelikku nim. kondensaadiks (nt. vee kondensaat on kaste, tahkes olekus härmatis). Tahkumine – aine üleminek vedelast faasist tahkesse. Vedelik tahkub harilikult kristallidena kas tervikuna (puhta aine t.) või osaliselt. Kõiki vedelaid aineid on võimalik temp.i alandamisega viia tahkesse olekusse. 9. Voolamine on vedeliku osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Vis.-i
d. Keemine leiab aset kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Keemise põhjustab mitte üksnes vedeliku pinnal olev aur, vaid ka vedeliku sees olev aur. e. Kondenseerumiseks nim. aurumise pöördprotsessi, mille käigus eraldub aurumiseks kulunud soojushulk. Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. f. Kondensaadiks nim. vedelikku, mis tekib aurunud osakeste kondenseerumisel külmal pinnal. g. Tahkumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. See leiab aset vedeliku jahutamisel, millega kaasneb osakeste liikumiskiiruse vähenemine. 11. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust
annaabi.ee 
