Röntgenaparaat
saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Röntgenkiirgus läbides kudesid osaliselt neeldub ja kiirguse
intensiivsust on võimalik mõõta, kasutades kiirgustundlikku filmi.
Röntgenkompuutertomograafia (CT) kasutab sama põhimõtet, kui tavaline röntgenülesvõte.
Erinevus on selles, et kiirgus läbib kudesid mitmes suunas ja selle neeldumist mõõdetakse
detektoritega samuti paljudes punktides ning saadud informatsioon töödeldakse kompuutriga.
Tulemusena rekonstrueeritakse kujutis. Näidustuseks on praktiliselt kogu keha hõlmavad
täpsustavad uuringud.
Varem kasutusel olnud diagnoosiaparaadid nõudsid röntgenipiltide ilmutamist, nüüd saavad
meedikud patsientide probleemid kohe kolmemõõtmelise arvutipildina üle vaadata.
Kompuutertomograaf lõikab piltlikult öeldes inimese ristipidi 2,5-millimeetrise paksusega
seibideks, millest pannakse kokku kolmemõõtmeline pilt. Seda uurides näeb arstära haiged
kohad.