Riigiõigus
monarhiates eelneb parlamendi ptk-le ptk riigipeast. Föderaalriikides reguleeritakse
eraldi ptk föderaalvõimu ja föderatsiooni subjektide vahekordi. Harilikult lõpeb Kn
ptk-ga, mis reguleerib tema enese muutmist.
§2 Konstitutsiooni vastuvõtmine
Uue tervikliku K-i puhul on enamasti tegemist poliitiliste jõudude kompromissiga või
omalaadse poliitilise vaherahuga. ( tänu kompromissilisele iseloomule on K-id
normitehniliselt kehvemad kui teised seadused ja kompromissikorras on seal mitmeid
reguleerimata küsimusi ehk auke).
Arvestades, et Kn peab tagama pikemaajalise stabiilse arengu ja peab kujutama
poliitiliste jõudude vaherahu, siis kõige paremaks K-i vastuvõtmise viisiks on
referendum ehk rahvahääletus.
Kn saab legitimatsiooni sellel juhul rahvalt, mitte aga parlamendi võimalikult
juhuslikult enamuselt. Ükski poliitiline jõud ei saa end vähemalt formaalselt lugeda
K-i isaks.