Tulemuste analüüs ja järeldused Materjalide tugevusnäitajate määramine tõmbele Üldjuhul oli kõigi materjalide mõõtmed samas kandis, v.a. teras, mille pikkused olid oluliselt suuremad võrreldes teiste materjalidega. Kõige suuremat jõudu rakendati komposiitmaterjali (pikikiudu) tõmbele, milleks oli 12,247 kN. Kõige vähem tuli rakendada komposiitmaterjali (ristikiudu) tõmbele, vaid 1,469 kN. Tabelist saab lugeda, et kõige suurem tugevuspiir oli komposiidil (pikikiudu) 25,25 N/mm2 ja kõige suuremat voolavuspiirile vastavat jõudu rakendati terasele - 16,016 kN. Tinglik voolavuspiir on kõige suurem komposiidil (pikikiudu) 24,11 N/mm2, kõige väiksem aga plastil 4,3 N/mm2. Pärast tõmbamist pikenes kõige enam teras- 21,3 mm. Komposiitmaterjal (pikikiud) sootuks purunes, ning mõõtmist ei saanud sooritada. Kuna teras pikenes kõige rohkem, siis suurim suhteline katkevenivus on temal 27%
Poorsus esineb alati reaalsetes komposiitides. Mullid või augud jäävad komposiiti ja nõrgestavad seda ja niiskus võib samuti laminaadi vahele pääseda. Poorsust võib esineda kuni 15% ja seda saab ka optiliselt teel määrata. Poorsust iseeenesest saab arvutada põhimõtteliselt vist teoreetilise ruumala ja tegeliku ruumala-massi vahest. Kui ühesõnaga õhumull sees on, siis on kas ruumala suurem või mass väiksem komposiidil. ROM rule of mixture, mille järgi saab arvutada Youngi mooduli, tiheduse ja soojuspaisumisteguri. Sigma l on pinge purunemise hetkel. Sigma t on tõmbetugevus. V-d on mahud. Teisisõnu- tõmbetugevus= armatuuri maht (armatuuri tõmbetugevus maatriski pinge purunemisel ) + maatriksi pinge purunemisel. Tegelikkuses purunevad kiud ebaühtlaselt ja maatriks sisaldab defekte ning sidemete tugevus pole piisav
annaabi.ee 
