kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn. Amici prismad (joonis 52), on kokku liimitud väikese (kroon) ja suure (flint) murdumisnäitajaga kolmetahulistest prismadest. Seejuures on komponentprismade murduvad nurgad ja murdumisnäitajad valitud nii, et naatriumi spektri D- joonele vastava lainepikkusega kiir väljuks prismast esialgses suunas, st. D-joonele vastav kiir läbiks prisma otse, ilma suunda muutmata, kuigi prisma dispersioon on küllalt suur (spektri äärmised kiired kalduvad tugevalt esialgsest suunast kõrvale). Seega vastavad antud refraktomeetriga määratud murdumisnäitajad maatriumi spektri D-joone lainepikkusele (λ D = 589,3 nm)
ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn. Amici prismad (joonis 52), on kokku liimitud väikese (kroon) ja suure (flint) murdumisnäitajaga kolmetahulistest prismadest. Seejuures on komponentprismade murduvad nurgad ja murdumisnäitajad valitud nii, et naatriumi spektri D-joonele vastava lainepikkusega kiir väljuks prismast esialgses suunas, st. D-joonele vastav kiir läbiks prisma otse, ilma suunda muutmata, kuigi prisma dispersioon on küllalt suur (spektri äärmised kiired kalduvad tugevalt esialgsest suunast kõrvale). Seega vastavad antud refraktomeetriga määratud murdumisnäitajad maatriumi spektri D-joone lainepikkusele (D = 589,3 nm) Töö käik 1
annaabi.ee 
