*rõhu suurendamine põhjustab konsentratsiooni tõusu süsteemis. Kui gaasiliste ainete hulk reaktsioonis ei muutu või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutumine keemilist tasakaalu ei mõjuta. *Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise suunas. III RÜHM 1) Einsteini valem - E= mc2. energia ja massi ekvivaletsuse seadus(1905). Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste(elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul 'puudujääk'.Massidefekt moodustub energiana eraldunud massi osa. Eriti oluline suurte energiate füüsikas.massidefektile vastab nukleonide seoseenergia(isel tuuma püsivust). Mida suurem on antud tuuma moodustumise massidefekt, seda stabiilsem on tuum. 2) Alkeemia Maagilised protseduurid, salapärased retseptid. Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia
metalliitides.Metalliside (MS) on keemiline side, mis on tingitud nn. elektrongaasi vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. 5. Einsteini valem + massidefekt Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 kus E energia m mass c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Massidefekt: Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul puudujääk (1%). Massidefekti põhjus on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. Mida suurem on antud tuuma moodustumine massidefekt, seda stabiilsem on tuum. 6. Reaktsiooni etapid Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet 7. Hessi seadus
välistes elektronkihtides. Rutherfordi planetaarne aatomimudel selgitas -osakeste hajumisnähtusi kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust Need pobleemid ületas Niels Bohr+3postulaati elektron -1, prooton +1 Isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv Isobaarid (‘samarasked’): ühesuguse massiarvuga erinevad keemil.elemendid Massidefekt - Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste (elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul ‘puudujääk’ ( 1%). Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 E – energia ; m – mass ; c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Radioaktiivsus - keemil. elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Avastas: H.Becquerel (1896). Radioakt. lagunemine ei sõltu otseselt välistingimustest Poolestusaeg - sõltumatu radioakt
keemil. reaktsioonides tuumad muutumatuks. Tuumade ehitust saab muuta (tuumareaktsioonid) nende pommitamisel väga kõrge energiaga osakestega (prootonid, neutronid, -osakesed, teised tuumad jne.).Tuumade kihilise ehituse teooria järgi sõltub tuumade püsivus (stabiilsus) märgatavalt Z/N suhtest:stabiilsemad on tuumad, kus vastavad nukleonide kihid on täielikult täitunud - maagilised tuumad. Massidefekt - Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste (elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul `puudujääk' ( 1%) Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa.E=mc²(energia ja massi ekvivalentsuse seadus-Einstein)Mia suurem on atud tuuma moodustumise massidefekt, seda stabiilsem on tuum.Elementaarosake-on struktuuriga või struktuurita mikroosake, mis võtab kõigist nüüdisajal tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna
annaabi.ee 
