on alleelsed (kumbki mutatsioon tekitab sama geeni erineva alleeli). Rekombinatsioonitesti abil uuritakse, kas mutatsioonid on aheldunud ja kui on, siis kui kaugel nad asuvad teineteisest kromosoomis (mutatsioonide omavahelist kaugust saab hinnata rekombinantide tekkesageduse kaudu). Komplementatsioonitesti korral jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, seega metsiktüüpi fenotüübiga. Rekombinatsioon võib toimuda nii vastastikku komplementeeritavate kui ka mittekomplementeeritavate tunnuste korral, kuid erineva sagedusega (rekombinatsioonisagedus on madalam, kui mutatsioonid asuvad lähestikku, näiteks samas geenis). Kahte uuritavat mutatsiooni, mille puhul ei teki rekombinante, kuna mutatsioonide asukoht kattub, nimetatakse struktuurseteks alleelideks. Mutatsioonid, mis on nii struktuurselt alleelsed (rekombinatsioonitesti põhjal ei teki rekombinante) kui ka funktsiooni alusel alleelsed (komplementatsioonitesti põhjal, ei
mutatsioon tekitab sama geeni erineva alleeli). Rekombinatsioonitesti abil uuritakse, kas mutatsioonid on aheldunud ja kui on, siis kui kaugel nad asuvad teineteisest kromosoomis (mutatsioonide omavahelist kaugust saab hinnata rekombinantide tekkesageduse kaudu). Komplementatsioonitesti korral jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, seega metsiktüüpi fenotüübiga. Rekombinatsioon võib toimuda nii vastastikku komplementeeritavate kui ka mittekomplementeeritavate tunnuste korral, kuid erineva sagedusega (rekombinatsioonisagedus on madalam, kui mutatsioonid asuvad lähestikku, näiteks samas geenis). Kahte uuritavat mutatsiooni, mille puhul ei teki rekombinante, kuna mutatsioonide asukoht kattub, nimetatakse struktuurseteks alleelideks. Mutatsioonid, mis on nii struktuurselt alleelsed (rekombinatsioonitesti põhjal ei teki rekombinante) kui ka
mutatsioon tekitab sama geeni erineva alleeli). Rekombinatsioonitesti abil uuritakse, kas mutatsioonid on aheldunud ja kui on, siis kui kaugel nad asuvad teineteisest kromosoomis (mutatsioonide omavahelist kaugust saab hinnata rekombinantide tekkesageduse kaudu). Komplementatsioonitesti korral jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, seega metsiktüüpi fenotüübiga. Rekombinatsioon võib toimuda nii vastastikku komplementeeritavate kui ka mittekomplementeeritavate tunnuste korral, kuid erineva sagedusega (rekombinatsioonisagedus on madalam, kui mutatsioonid asuvad lähestikku, näiteks samas geenis). Kahte uuritavat mutatsiooni, mille puhul ei teki rekombinante, kuna mutatsioonide asukoht kattub, nimetatakse struktuurseteks alleelideks. Mutatsioonid, mis on nii struktuurselt alleelsed (rekombinatsioonitesti põhjal ei teki rekombinante) kui ka
annaabi.ee 
