Fenotüüp on ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. 7. Mis on replikatsioon? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 8. Mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Selle käigus saadakse mRNA, rRNA, tRNA molekulid. 9. Mis on translatsioon? Translatsioon on valgu süntees, mis loob geneetilise koodi. 10. Kuidas saada DNA ühe ahela nukleotiidse järjestuse alusel teise DNA ahela nukleotiidne järjestus? A-T G-C 11. Kuidas saada DNA ühe ahela nukleotiidse järjestuse alusel RNA molekuli nukleotiidne järjestus? A-U G-C 12. Kirjelda replikatsiooni etappe
BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED. On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-G-G-A-A-A-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G G-C-A-A-C-A-G-T-C-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A
Need on DNA nukleotiididega sarnased, koosnedes samuti süsiveikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA nukleotiide nimetatakse desosküribonukleotiidideks. Lämmastikaluseid on DNA monomeeride koostises 4. Need on: Adeniin(A); tümiin(T); guaniin(G); tsütosiin(C). Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukletiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsiooni tagajärjeks on DNA ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul. Üksikahelaline DNA esineb looduslikult mitmetes viirustes, samuti paljude molekulaarbioloogiliste protsesside käigus. Kaheahelaline RNA on RNA, millel on sarnaselt DNA-ga kaks komplementaarset ahelat.
Transkriptsioon Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Transkriptsioon toimub tuumas. Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. Ensüüm kinnitub () promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. DNA kaksikahel keeratakse lahti sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine .
Genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Replikatsioon DNA süntees. Tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub enne raku jagunemist rakutuumas. Transkriptsioon RNA süntees. Saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. Toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Translatsioon valgu süntees. Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geeni osad promootor (ensüüm kinnitud, transkriptsioon algab), RNA sünteesi piirkond (asub inf, mida sünteesima hakatakse), terminaator ...
Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toim. Rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organsimides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päiliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon-matriitssüsteem, mille käigus saadakse molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne selle käigus keeratakse biheeliks lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõigu komplementaarne RNA molekul.seal saadakse nii m(r,t)RNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub niieel-ja päristuumsete org.rakuudes.(A-U,T-A, G-C, C-G)RNA molekul. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüün sünteesi alustamiseks peab ühinema-promootor Terminaator-DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb.
matriitsi - “templaati“. DNA replikatsioon on kiire protsess: sünteesi käigus lisatakse eukarüoodi rakus 3000 nukleotiidi minutis. DNA replikatsioon on ka erakordselt täpne protsess: nii prokarüootide kui eukarüootide replikatsioonil tekkiv viga on umbes 1 nukleotiid 109 nukleotiidi kohta – see teeb 3 nukleotiidi inimese genoomi kohta ühes rakujagunemises. DNA replikatsiooni biokeemia Iga vanemahela (matriitsahela) kohta sünteesitakse uus komplementaarne ahel. Sünteesi käigus lisatakse desoksüribonukleosiid trifosfaate, lühendatult dATP, dGTP, dCTP ja dTTP. Lisamise käigus lõigatakse ära 2 fosforhappe jääki ja DNA ahelasse liitub desoksüribonukleosiid monofosfaat, lühendatult dAMP, dGMP, dCTP ja dTMP. Süntees on 5’-˃3’ suunaline. Replikatsiooni käigus lisatakse üks nukleotiid korraga. Uue nukleotiidi suhkrujäägi 5’ otsa liidetakse eelmise nukleotiidi 3’ otsaga fosfaatjäägi kaudu.
geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks
c) mRNA esmase transkripti töötlus (processing) - Tuumas 4. Millised järgmistest tunnustest iseloomustavad transkriptsiooni? a. Moodustuvad fosfodiestersidemed e. Lõpp-produktiks on DNA b. Lõpp-produktiks on polüpeptiid f. Lõpp-produktiks on RNA c. Formeeruv ahel on sabloon- g. Katalüsaatoriks on polümeraasid (template)ahelaga komplementaarne h. Ahel kasvab 5'3' suunas d. Formeeruv ahel on mitte-sabloon- i. Ahel kasvab 3'5' suunas ahelaga komplementaarne 5. Milliste rakkude mRNA molekulid alluvad protsessingule (processing, splicing), milliste omad mitte? Kirjeldage, millised muudatused mRNA molekulis leiavad aset transkriptsi-oonijärgse töötlemise käigus? Muudatused: Induktsioon ja repressioon. Rakkude, mis omavad tuuma mRNA molekulid alluvad protsessingule, sest see saab toimuda ainult tuumas. 6. Loetlege ja kirjeldage lühidalt eukarüootse mRNA transkriptsioonijärgse modifitseerimise käigus toimuvaid protsesse
Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks
uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab raku jagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 16. RNA süntees ehk transkriptsioon transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA sünteesi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nim promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim terminaatoriks. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA,
· redoksreaktsioonid (kofaktorid s.h. metallid) 3. Substraatide toomine teineteisega "kokku" ensüüm-substraat kompleksi moodustumine · üleminekuoleku tekkega ei lähe kaduma liikumisvabadust · reageerivate molekulide täpne orienteeritus Katalüüsi mehhanismid Aktiivtsenter substraatide/produktide sidumise ja katalüüsi toimumise koht ensüümis 1. Emil Fischer 1894 ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne substraadiga ensüüm on lukk ja substraat võti seletas ära ensüümide kõrge spetsiifilisuse Paraku ei tee lukk võtmega midagi 2. Tänapäeval aktiivtsenter on komplementaarne üleminekuolekuga Seostumisenergia saab realiseeruda alles pärast üleminekuoleku moodustumist Substraat "surutakse" aktiveeritud olekusse Tõestus ensüümid seovad tugevalt üleminekuoleku analooge Indutseeritud sobivuse mehhanism Daniel Koshland 1958 ensüümi aktiivtsenter ei ole algselt
Toimub iga kord enne raku jagunemist.. tagab päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakku. TRANSKRIPTSIOON Transkirptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm ( RNA- polümeraas), mis seostub vastava geeni algusosaga. Transkirptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks lahti ja sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõppeb kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni- Terminaator Terminaatorpiirkonnas ensüüm eraldun DNA molekulista ja DNA taastab oma biheeliks kuju ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani tsütoplasmasse. Transkriptsiooni käigus saadakse mRNA, rRNA, tRNA KUI MINGILT GEENILT TOIMUB rna SÜNTEES , SIIS ÖELDAKSE ET GEEN AVALDUB. ERINEVUSED RAKKUDE EHITUSES JA TALITUSES TULENEVAD GEENIDEST, MIS NEIS ÜHEL VÕI TEISEL AJAHETKEL AVALDUVAD
nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. ( DNA süntees) Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.(RNA süntees) Translatsioon infotõlkimine ja valgusüntees Geneetiline kood süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRna vahendusel proteiine. DNA polümeraas teostab ka ``vigade parandust`` ehk reparatsiooni, mis kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. RNA polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon.
mikroobe *Translatsioon - valgusüntees, mis toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides. *Transkriptsiooni käigus kopeeritakse DNAs paikneb informatsioon RNA-ahelasse. *Kui rakkudes läheb vaja mõnda valku, siis aktiveerub DNA-ahelas just selle valgu valmistamisjuhist sisaldav geen. *RNA-polümeraasi seondumist promootoriga ja sünteesi algust reguleerib suur hulk valke. *RNA-sünteesil pole vesiniksidemete katkestamisel helikaasi abi tarvis. *Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA-ahelast. *Replikatsiooni eesmärk: päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele. *Replikatsiooni sisu: DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist. *Transkriptsiooni eesmärk: päriliku info avaldumine. *Transkriptsiooni sisu: RNA-ahela sünteesimine DNA-ahelas sisalduva info alusel. *Valgud on biomolekulid, mis koosnevad aminohapetest. *Aminohapped on molekulid, mis koosnevad aminorühmast,karboksüülrühmast,ühest kõrvalahelast
ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Repressor - Regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Transkriptsioon - Matriissüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Translatsioon - (ehk valgusüntees) Tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel toimuv valkude tootmise protsess.
CMOS KAAMERA MIS ASI ON CMOS? CMOS ehk komplementaarne metall-oksiid-pooljuht on integraallülituste rühm ja tehnoloogia. CMOS tehnoloogiat kasutatakse mikroprotsessorites, mikrokontrollerites, SRAM moodulites ja teistes digitaallülitustes. CMOS SENSOR CMOS sensor on digitaalne seade, kus valgus muudetakse pingeks igas pikselis kohapeal ja mis annab tulemuse kiiremini kui CCD sensor. Kus loodi CMOS sensor? CMOS sensor loodi NASA kosmosetehnika laboris (JPL) 1990. aastatel ja mitmete täiustuste järel on alates 2008. saanud CCD-sensori alternatiiviks. CCD JA CMOS SENSORI ERINEVUSED CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks. CMOS sensoris muudetakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed elektrilaenguks sellesama piksli sees. CMOS SENSORI EELISED CCD SENSORI EES · Väike voolutarve ja suur andmeeda...
Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen-DNA-lõik,mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Replikatsioon-matriitssüntees,mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Transkriptsioon-matriitssüntees,mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA,tRNA,rRNA molekulid. Translatsioon-valgu süntees. Geneetiline kood-mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Koodon-mRNA molekui kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Initsiaatorkoodon-AUG-kõikide valkude süntees algab sellest. Stoppkoodon-mRNA nukleotiidne järjestus(UGA,UAA,UAG),mis lõpetab translatsiooni
Geenid on kromosoomide st. DNA lõigud, mis on seotud mingite kindlate tunnuste kujunemisega. tunnused on määratud geenide ja keskkonnategurite ühismõjuga. Alleel on geeni esinemise vorm. Pärilikkuse mehanismid 1. Pärilikkuse info edasi kandmise rakust rakku tagab DNA replikatsioon ehk kahekordistumine. 2.Pärilikkuse info realiseerumine toimub järgmiselt: -Pärilikkuse info on kodeeritud DNA-sse raku tuumas. -DNA baasil tehakse komplementaarne RNA, mis liigub raku tuumast tsütoplasmasse, ribosoomi. -Ribosoomis sünteesitakse RNA järgi õiged valgumolekulid. -Valgud, kui ensüümid juhivad reaktsiooni, et kujuneksid välja õiged tunnused. RNA transkriptsioon See on mingile DNA lõigule koplementaarse RNA süntees. Transkriptsioon toimub mingi geeni ulatuses ja seda nim. geeni avaldumiseks. Transkriptsioon toiub mingi geeni ulatuses ja seda nim. selle geeni avaldumiseks. Ensüümiks on RNA polümeraas: 1
6. transkriptsioon - protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel 7. translatsioon - valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele 8. promootor - geeni algusosa 9. terminaator - geeni lõpuosa 10. geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidkolmikutele vastavad aminohapped 11. koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik 12. antikoodon . mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi 13. initsiaatorkoodon - algusosa, algab valgussüntees 14. stoppkoodon - mRNA lõpuosa, valgussüntees lõppeb 15. Milliselt geeniosalt algab transkriptsioon? promootor 16. Millisel geeniosal lõpeb transkriptsioon? terminaator 17. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? lugemisraamiga 18. Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? komplementaarsus põhimõte 19
2. Geenid, mille pealt sünteesitavad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljunemise. 3. Regulaatorgeenid- mõjutavad eremeesraku ainevahetust, tootma uusi viiruseosakesi. Viirusegenoomi DNA või RNA võivad olla nii ühe- kui ka kaheahelaline. Üheahelaline võib olla kas pluss- või miinusahelaline. Plussahel-võimalik kasutada otse mRNAna ja sünteesida viirusvalke Miinusahel-esiteks tuleb sünteesida komplementaarne ahel, mis see järel saab mRNA ülesannet täita Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5
Replikatsiooni on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekanda lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teiesel ajahetkel avalduvad. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis
Genotüüp-ühele isendile omaste geenide kogum(sellest sõltub tunnuste esinemine). Fenotüüp-vaadeldavate tunnuste kogum.Replikatsioon-DNA süntees. Eelneb raku jagunemisele. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Transkriptsioon- RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transportvalgud.retseptorvalgus-amööb liigub toidu poole. kaitsefunkts- antikehad). Kui geenilt toimub RNA süntees, geen avaldub.*organismi kõigis rakkudes- rRNA,tRNA ja ensüümide geenid.*ühe kindla koe rakkudes-insuliini geenilt transkriptsioon
12.Genotüüp? Isendile omane geenide ja selle erivormide kogum 13.Fenotüüp? Isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nim fenotüübiks 14.DNA-süntees e replikatsioon? Replikatsioon on madriitsüntees mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesugust nukleotiitse järiestusega DNA molekuli 15.RNA süntees e transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitsüntees mille käigus saadaks DNA molekuli ühe ahela nukleotiitse järiestusega komplementaarne RNA moolekul 16.Valkude süntees? Ehk translatsioon 17.Täismoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadiumid esineb nt liblikatel 18.Transkriptsiooni vead? Nõnda nim valede geenide avaldumine või vajalike geenide mitte avaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja elu tegevuses võib tekkida vähk kasvaja
veebilansi hoidmine 5 Hapnik E Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 6 Magneesium F Kindlustab toitainete lõhustumise 3.Leidke antud DNA ahela alusel teise DNA ahela nukleotiidne järjestus ning seejärel RNA. DNA algne ahel: -A-T-A-G-C-A-C-T-G-A-G-G-T-C-A- DNA komplementaarne ahel: RNA ahel: 4.Nimeta kolm vee ülesannet organismis. ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________ 5.Võrdle DNA-d ja RNA-d. VÕRRELDAV TUNNUS DNA RNA Monomeer Lämmastikalused Nukleotiidide nimetused Sahhariid Anorgaaniline hape
päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal 6. mis on transkriptsiooni saadused? Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui tRNA molekulid. 7. kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. nt. rRNA JA tRNA geenid ja mitmete ensüümide geenid. 2
8. mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? (2p)' AIDS on surmav, võtab külge endale kõik haigused, sest immuunsüsteem on kahjustatud. AIDS-i põhjustab HIV-viirus, mis kandub ühelt kehalt teisele, kas sugulisel v kandumise teel. 9. miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? (2p) 10. rRNA funktsioon rakus on : (2p) Ribosoom ehk rRNA kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valgu sünteesis. 11. koosta antud lõigule komplementaarne lõik koos vesiniksidemetega. kas tegemist on DNA või RNA-ga? (2p) - -A-C-U-C-G-G-U-A-C-U- RNA-ga -U-G-A-G-C-C-A-U-G-A- 12. täida lünk (2p): lipiidid täidavad organismis põhiliselt.EHITUSLIK. ja ..ENERGEETILIST .. funktsioooni. 13. too 2 näidet sahhariidide kohta (2p) suhkur, glükoos. fruktoos, puuvilja mahlades sisalduv suhkur.
Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Võrrelge replikatsiooni ja transkriptsiooni. Tooge välja 3 sarnasust ja kolm erinevust. (võrrelge võrreldavaid asju!) Replikatsioon Transkriptsioon Pärilikku info jõudmine kõikidesse Pärilikku info avaldumine rakkudesse. 2 täpselt ühesugust DNA molekuli DNA-ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul DNA ahela kopeerimine enne raku RNA ahela süntees DNA-s oleva jagunemist info alusel. Rakutuum Rakutuum DNA DNA Komplementaarsuse printsiip Komplementaarsuse printsiip 2. Miks on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon universaalsed?
Transkriptsioon sünteesitakse DNA molekulist RNA molekul Translatsioon - päriliku info avaldumine, valkude süntees Promootor geeni alguses asuv piirkond, RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma Terminaator Geneetiline kood seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped Koodon ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis Antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNA-s, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi Initsiaatorkoodon mRNA algusosa Stoppkoodon mRNA lõpposa, millel lõpeb valgusüntees Milliselt geeniosalt algab ja lõpeb transkriptsioon? Algab Promootorilt Lõpeb Terminaatoriga Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus Erinevus: Replikatsiooni saaduseks on DNA, aga transkriptsiooni saaduseks on RNA Sarnasus: Toimuvad rakutuumas või seal kus leidub DNA-d Toimuvad komplementaarsuspõhimõttel
→ TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub geeni järgi (DNA lõik on umbes 10 000 geeni), geeni osad (õp. lk. 18): 1. Promootor (oma kindel alguosa) 2. RNA sünteesi piirkond/ala 3. Terminaator (lõpuosa) - Vaja on: - Vastavat ensüümi - RNA polümeraas - Vabasid RNA nukleotiide - Energiat - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne) - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub ~10% geenidest) - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene) - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse erinevused Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon
→ TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub geeni järgi (DNA lõik on umbes 10 000 geeni), geeni osad (õp. lk. 18): 1. Promootor (oma kindel alguosa) 2. RNA sünteesi piirkond/ala 3. Terminaator (lõpuosa) - Vaja on: - Vastavat ensüümi - RNA polümeraas - Vabasid RNA nukleotiide - Energiat - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne) - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub ~10% geenidest) - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene) - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse erinevused Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon
Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsess toimub rakutuumas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uue(vastavalt komplementaarsusprintsiibile)- DNA molekulid on ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Transkriptsioon-matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas, interfaasi ajal. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga(DNA nukleotiidi järjestusega, geeni algusosaga) DNA ahel keeratakse järk- järgult lahti, ning komplementaarne RNA sünteesitakse ahel ühest lõigust, RNA süntees lõppeb terminaatorpiirkonda(1 geeni nukleotiidse järjestuse lõppu) Terminaatorpiirkonnas- ensüüm eraldun DNA piirkonnast, DNA taastab oma biheeliksikuju, RNA liigub läbi tuumamembraani tsütoplasmasse
promootor piirkonnaga Struktuurgeen--- geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Terminaator---DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb. Transduktsioon---viiruse poolt teostatav geenide ülekanne organismide vahel Transkriptsioon--- RNA süntees--- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks
Kõikidel emaplaatidel asub spetsiaalne kiip, mida kutsutakse püsimälu baasvahetussüsteemiks. See koondab alglaadimisprogramme ja draivereid, mida on vaja süsteemi käitamiseks, ja mis liidestaks riistvara. Süsteemi käivitamisel testib käivitustest ka kõiki süsteemi põhilisi komponente. Lisaks on võimalik käivitada ka seadistusprogramm, mis salvestab süsteemiseadeid CMOS kiibil (inglise keeles complementary metal-oxide semiconductor ehk komplementaarne metalloksiid-pooljuht), mida varustatakse energiaga emaplaadil asuvast patareist. Seda CMOS muutmälu nimetatakse sageli ka säilmäluks, sest see tarvitab oma tööks ühte mikroamprit voolu nii, et see suudab aastaid säilitada andmeid, kui seda toita ühe tillukese liitiumpatareiga. Kasutatud kirjandus: https://et.wikipedia.org/wiki/Baasvahetuss%C3%BCsteem
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Pärilikkus järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Mittesugulisel paljunemisel saavad organismid alguse ühest vanemast ning võivad olla päriliku materjali poolest identsed. Sugulisel paljunemisel saavad organismid päriliku materjali kahelt vanemalt ja seetõttu pole nad kunagi ainult ühe vanemaga sarnased. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühele isendile omane geenide ja nende erivormide kogumik. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumik. MOLEKULAARGENEETIKA: Kolm protsessi DNA süntees replikatsioon RNA süntees transkriptsioon Valgu süntees translatsioon MOLEKU...
DNA replikatsioon Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus Uus DNA ahel sünteesitakse ...
talitluselt vanematega, muutlikkus elu omadus, mis väljendub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonis, liigisiseses populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes, (pärilik e geneetiline: kombinatiivne,mutatiivne; mittepärilik e modifikatsiooniline), transkriptsioon (RNA süntees) matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul (mRNA, tRNA, rRNA), translatsioon (valgu süntees) mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist, replikatsioon (DNA süntees) matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli, geen lõik DNA molekulis, mis esineb alleelidena, alleel ühe geeni erivorm, kromosoom valgu abil kokku pakitud DNA molekul, mis
Oma uurimissuundades keskendub peamiselt replikatsioonile (eelneb raku jagunemisele, on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli; on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse), transkriptsioonile (matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne (A=U. T=A, C=G, G=C) RNA molekul; universaalne protsess, kuna toimub nii eel- kui päristuumsete organismide rakkudes) ja translatsioonile (sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud; mRNA esimest järku struktuur määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse, toimub geneetilise info lahtimõtestamine). Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva
mis osalevad organismi tunnuste kujunemises Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsiooni etapid: 1. Ensüüm helikaas lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel ja keerab kaksikspiraali lahti Praimer - lühike (DNA või RNA) järjestus, mis on komplementaarne DNA järjestusega. 2. Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga (vajab töö alustamiseks praimerit, millele saab lisadavesimese nukleotiidi) -> sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Okazaki fragmendid - lühikesed DNA jupid, millest pannakse kokku ahel, mis on komplementaarne DNA replikatsioonil mahajäävale ahelale DNA ligaas - ensüüm, mis liidab DNA ahelate otsad (Okazaki fragmendid) 3
tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Repliktsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. (A=T ; G=_C) RNA- süntees - Ehk transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga. Reaktsiooni viib läbi ensüüm RNA polümeraas. (A=U ; G=_C) Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. RNA süntees lõppeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks.
Nukleiinhapped. Õpik lk 52-57 1. Vasta järgnevatele küsimustele! a. Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesiku ehitusega? Sarnasused: on polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulidest – nukleotiididest. b. Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist? Erinevalt kaherealisest DNA-st on RNA enamasti üherealine molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid; DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi; DNAs on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNAs aga uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm. c. Kuidas võivad DNA vead haigusi põhjustada? Näiteks kiirituse ja raskemetalli mõjul võib DNA struktuur muutuda: mõni nukleotiid võib lisanduda v vahetuda v DNA ahelast ära jääda,...
ml-sed tuubid DNA-proovidega ja käivitatakse programm, mis automaatselt kuumutab-jahutab kindlal temperatuuril kindlate ajavahemike järel. (PCR) vajalikud komponendid (joonis 5.2.2.4.): DNA proov, mida uuritakse; DNA-plümeraas, täpsemalt on see kuumaveebakteri nimest tulenev Taq-polümeraas; Nukleotiidid – A, G, C, T, mida läheb DNA molekuli sünteesiks vaja; 2 praimerit (tavaliselt 15–25 nukleotiidi pikkused DNA lõigud ), millest üks on komplementaarne uuritava DNA-lõigu ühe otsaga ja teine on komplementaarne teise otsaga; puhverlahus, mis on keskkonnaks. PCR ETAPID 1) tuubis oleva dna denatureerimine. Temperatuur tõstetakse 90–95 °C juurde, mille käigus DNA biheeliks laguneb kaheks üksikahelaks - denatureerub. 2) Praimerite seondumine DNA ahelatega. Temperatuur langetatakse 50–70 °C juurde. 3) DNA süntees. Temperatuur tõstetakse 72 °C juurde, mis on Taq-polümeraasi
Sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne. Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsiooni on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjesutsega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRna kui ka tRNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub.Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene : 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes. 2
viirusosakesi tootma. Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas
Initsiaatorkoodon määrab lugemisraami.Info lugemise lõpetab stoppkoodon. Translatsiooni käik: - mRNA siseneb ribosoomi kahe osa vahele ning mRNA liigub ribosoomis nii kaugele kuni ribosoomi vahele jääb initsiaatorkoodon - ribosoomi vahele mahub korraga 2 koodonit. - Järgnevalt liigub ribosoomi suurde osasse trnaspordi mRNA koos kantava aminohappega. - Transpordi RNA päises paiknev koodon on antikoodon ning see peab olema komplementaarne koodoniga. - Kui esimene transpordi RNA on seostunud saab ribosoomi siseneda teine. Kui toimub teise antikoodoni ja koodoni seostumine, siis ühinevad nende transpordi RNA ja aminohape omavahel. - Järgnevalt toimub mRNA ja ribosoomi nihkumine 1 koodoni võrra. Tühjale kohale siseneb uus transpordi RNA ja kogu protsess kordub. Kogu protsess toimub stoppkoodonini. Pärilikkus-organismide võime taastoota sarnaseid järglasi
-tulemus: jagatakse tütarrakkudele sarnane pärilikkusinfo TRANSKRIPTSIOON -RNA süntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne protsess -viib läbi ensüüm, mis peab seostuma vastava geeni alguosaga -promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm -terminaator- DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees -tulemus: saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul ; saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekulid. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis neis erinevatel ajahetkedel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja tüüpi geene: 1.Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes Nt: rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid 2.Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt: insuliini geen 3
Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. * Mis tekib: mRNA, rRNA, tRNA molekulid 4.DNA molekuli järgi RNA molekuli moodustamine. G>C / T>A / A>U / C>G 5.Translatsioon e. valgu süntees * toimub ribosoomis * lähteained mRNA, aminohapped, tRNAd, mis viivad aminohapped ribosoomi * Mis toimub: tRNA toob kohale sobiva aminohappe. Järgmine tRNA toob kohale uue aminohappe ja AHte vahel moodustub peptiidside. Algab initsiaatorkoodonist ja lõpeb stoppkoodoni juures * Mis tekib: valk 6
molekulist kaks koopiat. osalevad molekulid, - DNA polümeraas osalevad nukleotiidid, - Praimer osalevad ensüümid, - DNA helikaas, DNA ligaas toimumiskoht. - Replikatsioon toimub raku tuumas. 4)Miks peab replikatsioon algama mitmest kohast korraga? 5)Transkriptsioon – eesmärk - päriliku info avaldumine sisu, - kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le tulemus - Tulemuseks DNA molekuli ühe järjestusega komplementaarne RNA molekul osalevad molekulid, : DNA, RNA osalevad nukleotiidid, DNA, RNA osalevad ensüümid: RNA polümeraas toimumiskoht. - rakutuumas 6)Mis on promootor? ensüümi kinnitumiseks vajalik nukleotiidijärjestus 7)Mõisted: aluspaar, geen,-täielik nukleiinhape järjestus, mis on vajalik funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesiks genotüüp - kõigi organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum
DNA polümeraas toodab uue DNA ahela Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi kaheks ahelkas. Ensüüm DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. Replikatisooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Replikatsiooni alguspunkti nimetatakse replikoniks. DNA reparatsioonis ehk DNA polümeraasi vigadeparanduses polümeraas kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. RNA süntees ehk transkriptsioon: Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA süntees. Transkriptsiooni komplementaarsus A=U T=A G=C C=G U- uratsiil Transkriptsioon algab promootor piirkonnas. Transkriptsioon lõppeb terminaator piirkonnas. Transkriptsiooni etapid: Lisandub ensüüm RNA polümeraas, mis seondub DNA ahela promootor piirkonnaga. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti.
Insuliin kõhunäärmes, adrenaliin neerupealsetes. 3. Geenid, mis avalduvad teatud eluetappidel. Loote varases arengus väga kiire rakkude paljunemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Evolutsiooni jooksul muutunud kasutuks. Geenide vaheosad. · Vajalik RNA polümeraas, mis seostub DNA piirkonna, mida nimetatakse promootoriks(promootorpiirkond), sealt alates hakkab ta keerama DNAd lahti ja ühele DNA ahelale ehitatakse komplementaarne RNA ahel. See piirkond, kus RNAd loetakse on transkriveeritav piirkond. Transkriptsioon lõppeb DNA terminaatorpiirkonnas. · Transkriptsiooni toimumine võib sõltuda teinekord ensüümist, mille nimi on repressor ja mis ei lase RNA polümeraasil promootoriga seostuda. Mõnikord on vaja aktivaatorvalku(aktivaator), selleks et protsess käima läheks. · Geeniaktiivsuse regulatsioon transkriptsioonitasandil sõltub veel geenitüüpidest: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
