DNA
Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas
nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe
antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul. Sellisel juhul moodustuvad vastavate
lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühma ja DNA ahelad pöörduvad
nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi
sisemusse. Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel komplanaarselt paiknevate
lämmastikaluste vahelised elektrostaatilised jõud ja fosfaatrühmadega ioonilisi sidemeid
moodustavad katioonid. Kuna igas nukleotiidis on kuus üksiksidet, mille ümber võib toimuda
molekuli osade pöörlemine, esineb DNA mitme strukturaalse isomeerina.
DNA struktuuri bioloogiline tähtsus
Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA
primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende
annaabi.ee 
