Kontaktimaterjalid ja kõik nende vajalikud omadused
elektriliselt ühendatud. Elektriliseks kontaktiks nimetataksegi kahe voolujuhi
ühendust, mis võimaldab nendevahelist voolu üleminekut. Detaile, mille kaudu
toimub elektriline kontakt, nimetatakse kontaktideks. [2]
Sõltuvalt kontaktosade omavahelisest liikumisest jaotadakse elektrilised kontaktid
kolme gruppi:
1) Lahtivõetavad kontaktid - mis töö käigus omavahel ei nihku, vaid jäävad
kindlalt fikseerituiks (näiteks polt- ja klemmühendused).[2]
2) Kommutatsioonikontaktid - millega toimub vooluahelate kommuteerimine
(näiteks kontaktorite, lülitite, releede jms. kontaktid).[2]
3) Liugkontaktid milles üks kontaktdetail libiseb teise suhtes, kusjuures
elektriline kontakt säilib (nt reostaatide kontaktid, elektrimasinate
kommutaatorite harikontaktid).[2]
Kuna kontakt on tähtis element, on kindlasti ülimalt oluline, et see oleks valmistatud
korralikust materjalist, mis omaks vajalikke omadusi