Diktatuur osades riikides
kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Võimukeskmeks kujunes siiski kommunistlik
partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aastal saadeti Asutav Kogu
laiali. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik parteid ja kehtestati ühepartei süsteem.
Enamlaste võimule tulekuga hakkas Venemaal kodusõda, kus lõpuks võitjana väljusid
enamlased. 1924. aastal suri Lenin, kes oli kommunisliku partei juht. Tema surmaga
hakkas võimuvõitlus, kus peale jäi Stalin, kes oli kommunsliku partei peasekretär.
Stalinil kujunes välja ainuvõim.
Saksamaad hirmutas kommunism, aga saksa rahvale see väljavaade ei meeldinud.
Nende vastu hakkas võitlema Saksa Töölispartei, mille ees otsas oli Adolf Hitler.
Hitlerlased lõid relvastatud salgad ja hakkasid oma vaenlaste vastu võitlema.
Natsionaalsotsialistliku partei ridadesse tuli üha uusi liikmeid. 1932. aastal said nad
võimule. 1933. aastal nimetati Adolf Hitler vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks.
1933