Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 SUHTUMINE AEGA Aega võib käsitleda kui üht nähtamatut dimensiooni, sest aeg on alati kohal, igal pool ning see avaldub suhlemises, samuti mõjutab suhtlemist. Kultuurid, kus tehakse korraga vaid ühte asja,
suhe mõtestatud sotsiaalse tegevuse võimalus (kas soodustab või pidurdab ühiskondlikku koostööd)). Sotsiaalse käitumise tüübid (Max Weber (1864-1920)): 1. sihiratsionaalne (ehk eesmärgiratsionaalne) (NB!); 2. väärtusratsionaalne; 3. afektiivne; 4. traditsiooniline (harjumus stereotüübid). (USA-1973 ,,vanglaeksperiment") ÕIGUSLIK KÄITUMINE sotsiaalse käitumise alaliigina. Sotsiaalne käitumine (ja sots.suhe) sõltub ainult ühistest tähendustest, mis tekivad kommunikatsioonis. Kultuur on pidevalt muutuvate ja arenevate sotsiaalsete süsteemide atribuut, mis ei ole seotud niivõrd kommunikatsioonis kasutatavate artefaktidega, kuivõrd selle tähenduse poolega (NB! Sõnad, sümbolid, tavad). Artefaktid: nt sõnad paberil, pildid seinal, ehitised inimese loodud, kuid kultuuriti (tähenduselt, tõlgenduselt) erinevad Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile:
Loovus on kontrollitud erinevate diskursuste ja ende kaitsemehhanismide kaudu, mis aga ei ole alati negatiivne, vaid võib olla just see, mis loomisakti võimalikuks teeb. Sisemistes kontrollmehhanismides toimub loovuse taastootmine ja kui loovus hakkab piire ületama tulevad appi välised kontrollmehhanismid. 9. Diskursuse rakendamise tingimused: rituaal. Mis funktsioon neil on kommunikatsiooni toimimisel? Tooge näiteid. Rituaal võimaldab kommunikatsioonis osalejatel üldse selles osaleda. Rituaal määrab ära kõnelevate subjektide rollid, zestid, käitumised, olukorrad ja märkide rea, mis peavad diskursust saatma ja viimaks fikseerib sellegi, kuidas märkide tähendus mõju avaldab kommunikatsioonis osalejatele. Huvitav oleks mõelda siin kohal kommunikatsiooniaktis kõrvalseisja rollile (näiteks mingit akti dokumenteeriv isik), et kuivõrd tema, kui isik
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10
elavatele inimestele, kes ei pea ilmtingimata olema samast rahvusest, vaid kes on mingi vajaliku aja selles keskkonnas viibinud ning omanud tahet sulanduda sellesse kultuuri. Lisaks, on kultuur minu arvates midagi sellist, mis ei pea omama seadusandlikku võimu vaid mis on n-ö kirjutamata reeglina kõikidele vastuvõetav ning omapärane. Kultuuridevaheline kommunikatsioon oleks minu sellise definitsiooni põhjal kommunikatsiooniviis või mudel, mis arvestab kommunikatsioonis erinevate kultuuriomadustega ega proovi kehtestada mingit uut normi või käitumisviisi vaid aktsepteerib erinevaid kultuure sellistena nagu need eksisteerivad ning kommunikeerudes püütakse saavutada olukord, mis on mõlemale poolele arusaadav ning üheselt mõistetav. Sellised on minu arvamused, definitsioonid kui arutleda kultuuri kui riigis elava elanikkonna käitumisviiside, normide üle. Arvan, et kultuurivahelises kommunikatsioonis on eriti oluline
12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulaja saab suurendada inimkommunikatsiooni efektiivsust oma vastuvõtlikkusega. Kuulaja vastuvõtlikkuse aluseks on tähelepanu( kui huvitatud on kuulaja asjast), vajadus(kas kuulajal on (isiklik) vajadus võtta osa kommunitatsioonist), rahuldamine(kas suhtlemine rahuldab kuulajat või mitte), visualiseerimine, tegutsemine. Ka kuulaja kiire,vahetu ja aus tagasiside suurendab efektiivsust. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Sest et osapoolte akvtiivsusest ning osavõtlikkusest sõltub soovitav tulemus ning kogu kommunikatsiooni efektiivsus. Sõnumi saatja (rääkija) maksimaalne aktiivsus tagab saadetava sõnumi korrektse kohalejõudmise vastuvõtjale ning viimase (kuulaja) vastuvõtlikkusest, eelkõige aktiivsest tähelepanelikkusest ning vahetust ja ausast tagasisidemest, sõltub saadava sõnumi (info) õige mõistmine
E-turunduse teemal on suhteliselt lihtne end internetis leiduvate materjalide abil harida, kui tead, mida otsid. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus see, mis kehtis eile, ei pruugi enam täna 100% paika pidada, tasubki otsida kõige värskemat infot. Samas on siin äärmiselt oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. Vajadust e-turunduse õppematerjali järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted
mingit kindlat infot välja lugeda: painduvad puuoksad informeerivad möödujat tuulest. Kommunikatsiooni, märgisüsteemide ja meediumite seos. Kommunikatsiooni uurimisel huvitavad semiootikuid väga meediumid, mille vahendusel kommunikatsioon aset leiab (kommunikatsiooni- ja meediasemiootika on omavahel tihedalt seotud). Kasutatavast meediumist ja selle arenguastmest sõltub see, milliseid märgisüsteeme kommunikatsioonis kasutatakse, millised märgisüsteemid on kommunikatsioonis aktuaalsed. Eri ajastutel ja eri kohtades on meediumid võimaldanud kommunitseeruda erinevalt. Kommunikatsiooni toimimiseks me vajame meediume. Meediumitest sõltub see kuidas me saame aru märgisüsteemist.
kuulajale võib tähendus ebaselge olla. Sõnum peab olema otsekohene ja aus, selge, sirgjooneline, peab toetama kuulajat, sõnumi peab edastama kohe, 12.Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kuulaja tõstab kommunikatsiooni efektiivust selle läbi kui ta kuulab hoolikalt enda partnerit, annab talle pidevalt tagasisidet kuuldu kohta, annab teada enda arvamust. Kui ta sõnastab mõtte endale veel ausaadavamaks ja jätab selle meelde. 13.Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt?Kommunikatsioonis peab osalema aktiivselt, sest nii on kindel et mõlemad saavad kommunikatsioonist maksimaalselt kasu- kuulaja saab aru, rääkija edastab enda sõnumi teistele arusaadavalt. Kui üks osapool on osavõtmatu ja loid siis on see rääkija monoloog ja mitte mingit suhtlust tegelikult ei toimu. 14.Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja sorteerida välja muu
ühesugusel viisil Omailmade lõikumine – ei ole tegu sarnasusega, vaid teatud aspektid ühe ja teise osapoolt kehas tähistavad teisele midagi, kutsudes mingit moodi käituma, ja teine osapool võib samamoodi vastata (parempoolne skeem – LIIK 1 << LIIK 2) Puukonn annab oma mürgisusest teada erksa kollase-musta värvusega, see aga ei ole tema liigisisese kommunikatsiooni jaoks oluline (kasutavad hoopis teisi taju diapasoone, nt lähtuvad helidest), aga oluline liikidevahelises kommunikatsioonis (nt lindudele). Ahvidel eri viisid, et osutada lendavatele, roomavatele ja imetajatest kiskjatele. – Eeldab ühesuguseid omailmasid. Madudega kokku sattudes püüavad kõrgemale, puu või kivi otsa ronida, kotka puhul püüavad varjuda millegi taha või alla. Liigisiseselt omailmad pigem kattuvad ja liikidevaheliselt erinevad, aga see on natuke lihtsustatud, võib eksisteerida mõlemat tüüpi kommunikatsioonis tegelikult mõlemat tüüpi suhteid.
Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse teadlikult. Kommunikatsioonis ei kasutata alati keelt ja kõnet, kuid võimalus neid kasutada lihtsustab tunduvalt kommunikatsiooni (Iivonen, Lieko, Korpilahti 1993).
• Identiteet ja kommunikatsioon • Küsimuste esitamine • Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine
Ajakirjanduse eriala saab õppida Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja
mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi olemasolu. Rahvused kujunevad siiski ühtse ajaloolise tausta ja enesemääratlemise alusel. Uuendused tekkisid, kuna vanade sotsiaalsete rollide struktuuri stabiilsus
Minu arvates kõige paremini kujutab seda Dance'i spiraalikujuline mudel, mis näitab, et tegemist on pidevalt muutuva protsessiga, milles on näha mineviku mõju esiletoomist ning kuidas ühe osaleja ütlus mõjutab seda, mis sellele järgneb. Saadetud sõnumit pole võimalik muuta olematuks. Probleemid võivad aga tekkida seoses sõnumi valesti tõlgendamise või ebatäpse sõnastuse tõttu. Siit võime me näha seda, et kommunikatsioon hõlmab mingis mõttes ka tajumisprotsessi. Kommunikatsioonis avaldub ka eelnevalt räägitud minapildi alusel informatsiooni jagamine enda kohta, mis annab võimaluse teisele end mõistetavaks teha. Kommunikatsiooni vältimatu kaasnev osa on mõjutamine. Mulle tundub, et kõik inimesed mõjutavad kõiki alati, suuremal või vähemal määral, tahtlikult või tahtmatult. Mõjutada võib nii käitumist kui hoiakuid ning seda eriti tugevalt siis, kui mõjutavaks inimeseks on mõjutatavale meeldiv inimene
Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel) - Kommunikatsioon on dünaamiline, eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist Kommunikatsiooni muutus –> muutus suhetes Muutus suhetes muutus kommunikatsioonis Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus) Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine) Teemade hulk (nt kõigest) Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed) Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet - Interaktsioonide, - läheduse /selle puudumise , - mina-pildi, - suhte kohta. Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt – sõnumi “tegelik” sisu Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos
üldse tehakse? juhtkonna poolne tahe ja valmisolek koostamiseks ja rakenduseks eelarve strateegiat koostav, elluviiv ja hindav meeskond Komunikatsioonistratateegia alus on visioon oma tegevuskeskkonnast pikemas perspektiivis ja oma organisatsiooni kohast selles missioon- tegevused, milleks ollakse ellu kutsutud, kuidas oma visiooni teostada põhiväärtused- mida organisatsioon hindab, millest juhindub oma tegevuses ja kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, mida sa tahad nendega teha Integreeritud kommunikatsioon Selge ja defineeritud tuum- mida me kommunikeerime, kas uus toode, väärtuste nihe, uus bränd vms väärtustest ja missioonist tulenevad sõnumid ühtsed elemendid igas kanalis ja sõnumis ühtne verbaalne ja visuaalne kood Integratsioon 3 tasandil
professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms. Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? - siis meie kui lugejate ülesanne on see sõnum sõnade kujul vastu võtta ning enda jaoks lahti kodeerida. Ehk autor paneb oma mõtted märkidena raamatusse ning meie peame selle enda jaoks lahti mõtestama.
Kokku küsitlesime 20 inimest. Valisime inimesi, kes jaotuksid kolme vanusegruppi. Alla 15 aastased, täiskasvanud u 20-50 a ning vanurid u 60-85 aastased. Valisime ka erinevas rahvuses inimesi, nimelt kahte rahvust- eestlased ja venelased, et võrrelda inimeste reageeringuid ka rahvuse poolest. Katse võttis aega ligikaudu 1-2 tundi. Et analüüsida saadud vastuseid, käitumisi, reaktsioone vanusiti, kasutasime Eric Berne´i transaktsioonid kommunikatsioonis mudelit (suhtlemistasandid). Mis näeb välja selline: See mudel peab tõesti paika. Meie küsitletud vanemad inimesed, vastasid lühikestele küsimustele sõbraliku alatooniga, endas kindla olekuga. Vanemad inimesed on suhtlushimulisemad kui täiskasvanud ning lapsed. See tuleneb ilmselt ka sellest, et enamasti neil pole palju suhtluskaaslasi, kuid vajavad kellegiga kontakti. Küsides küsimuse, millele saab vastata paari sõnaga, vastasid nad
Autor tõi väga häid näiteid sellisest kommunikatsioonist hiinas tegutsevatest firmadest. Näiteks Xiaomi arendas välja platvormi, mis kutsus kokku rohkem kui 500 000 tehnoloogi ja eksperti, et välja toota oma klientidele just parima toote. Lei Jun selle firma asutaja, defineerib oma firmamudelit kui kombinatsioon tarkvara + riistvara + teenindus. Firma jaoks on kõige tähtsam teenindus. Integreeritud turunduskommunikatsioon on tõstnud standardeid kommunikatsioonis turunduses, selles kõiges on eelkõige kaasa aidanud klientide soovid, mis on tulnud läbi klientide globaalsetest blogidest, foorumitest ja sotsiaalmeediast. Kõik see pani mind isiklikult väga mõtlema, kui oluline on tegelikult meie eludes globaalsed blogid, foorumid ja kõik muud selle juurde käivad tööriistad, mille kaudu meie ise enda kohta käivat informatsiooni jagame. Kui haavatavad oleme me tegelikult päriselus, postitades enda kohta seda sorti informatsiooni virtuaalmaailma.
lojaalsed teatud toodetele/kaubamärkidele, mis teeb uustulnukatele raskeks müüa oma tooteid sama kasuminormiga nagu saavad turul kindlustunud firmad. Eriti raske on olukord nende firmade jaoks, kellel tekivad kõrgemad kulud, millele on tarvis reageerida. 4. Mida tähendab ,,hall turg" RT-s Hall turg- originaaltoodetega parallelselt teostatav kaupade müük selleks mittevolitatud vahendajate poolt. 5. Millised on 6 põhisammu RT-se kommunikatsioonis 1. Määratleda, milline kommunikatsiooni probleem peab saama lahendatud 2. Identifitseerida sihttarbijad 3. Defineerida turunduseesmärgid sihttarbijate mõjutamise mõttes 4. Valida reklaamiteemad ja loominguline strateegia 5. Kujundada meediaplaan 6. Käivitada reklaamikampaania ja kontrollida seda 6. Millistes riikides on kõrge individualismi tase USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa
Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. Mida tähendab parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis? Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes. On tähtis õigesti informatsiooni vastu võtma. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümboleid kasutatakse näitamisel. Sümbolid ehk sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel.
Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. Mida tähendab parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis? Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes. On tähtis õigesti informatsiooni vastu võtma. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümboleid kasutatakse näitamisel. Sümbolid ehk sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll
Mis on turunduskommunikatsiooni eesmärgid? Suunata tarbijat ostma konkreetse ettevõtte toodet või teenust. Selgita kommunikatsiooniprotsessi. Saatja-teade(kontekst)-vastuvõtja-tagasiside Millised on suhtekorralduse sihtrühmad? Potensiaalsed ja olemasolevad kliendid Potensiaalsed ja olemasolevad töötajad Aktsionärid Konkurendid Investorid Avalikkus Mis on müra kommunikatsioonis ja too näiteid? Müra situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Mida tuleb arvestada sõnumi koostamise juures? Selge, arusaadav kõigile, piisava pikkusega, parem lühike. Millal on isiklikul müügil toetusmeetmestikus oluline tähtsus? Võrrelge isiklikku- ja massikommunikatsiooni kolme tunnuse alusel: tarbijaskonna haaratus
Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse teadlikult. Kommunikatsioonis ei kasutata alati keelt ja kõnet, kuid võimalus neid kasutada lihtsustab tunduvalt kommunikatsiooni (Iivonen, Lieko, Korpilahti 1993). Kuidas tunned ära, kas on verbaalne või mitteverbaalne suhtlemine ? Selleks on erinevad tunnused: Mitteverbaalne suhtlemine: · Zestid · Näoilmed · Pausid · Kehahoiak · Liikumine · Riietus · Silmside Verbaalne: · Keel · Hääl
Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele. Endast mulle rääkida ei meeldi, aga kui inimene midagi küsib, siis vastan. Vahel võib rääkida väga kaua ning kaotad ajatajumuse teises olukorras aga tekkib pinge ning soov kommunikatsioonis kaob. Minuga võib rääkida peaaegu kõigest. Kuid teemad, mis mind tõesti huvitaksid ja tõmbaksid kaasa, ei pruugi olla alati just sellised, mis laiemale massile peale läheksid. Mul on kindlad teemad, mis mind vägagi huvitavad ja mille rääkimine tekitab erilist naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani. Suhtlemine on elu! Suhelge terviseks!
Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega, edastab mõtteid ebaselgelt ja kuulaja ei pööra erilist tähelepanu rääkijale, vaid mõtleb oma asjadele. Pooled ei saavuta soovitud tulemust ja võib tekkida konflikt. 14. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on see, kui me töötleme ainult teatud sorti informatsiooni ja filtreerime muu
Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis soovitakse sellele kinnitust: seetõttu eelistatakse suhelda inimestega, kes annavad positiivset tagasisidet meie vaadetele, vältides inimesi, kes annavad meie identiteedile negatiivset tagasisidet. · Kommunikatsioonis on oluline on ka positiivne rühmaidentiteet ning selle säilitamine identiteediläbirääkimistes: tugev sotsiaalne identiteet tõstab inimese sotsiaalset enesehinnangut, mis omakorda mõjutab positiivselt isiklikku enesehinnangut.
Tulevikus võivad 2 kulusid tekitada ka väiksemad tellimuste suurused, kuna sellega kaasneb transpordikulude suurenemine. Samas Kui vähendada korraga tellitavaid koguseid, siis puudujäägid suurenevad ning samuti transpordikulud suurenevad oluliselt. 3. Millised on suurimad vead süsteemis sinu arvates? Milles on tegelikud probleemid? Suurim viga süsteemis seinseb kommunikatsioonis. Nimelt paistab, et kogu osakondade vahelise suhtlemise vahendamisega tegeleb tegevjuht ning osakondade omavahelist suhtlemist ei ole või on aga ei toimi täielikult kuna ei arvestata üldpilti ja seoseid. Iga osakond tegeleb oma kitsa osaga ja ei tea täpselt mida teine teeb. Süsteemi viga on osaliselt ka juhtimises, kuna ettevõtte juhataja ei ole osakondade vahelisele kommunikatsioonile piisavalt rõhku pannud. Lisaks on probleemiks see, et
ka koolikursus leeriga (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966, 14). Vändra kurttummade kool Vändra kurttummade koolis oli esimesel aastal õpilaste arv 10-15 piires. Aasta-aastalt see arv kasvas (100 aastat Eesti Kurtide Kooli 1966, 7). 1893.a. avati koolis juba neljas klassikomplekt.). Kindlakäeline oraalne (suuline) õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt, domineeris Eestis kuni XX sajandi keskpaigani (R. Toom, http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis). Hiljem võttis Sokolovski tööle õpetajaid, kes oleksid suutelised õpetama kurttummasid. Sokolovski kutsus 1865 aastal Johannes Egloni, kes oli varem töötanud Kanepi kihelkonnakoolis õpetajana. Eglon õpetas kurttummasid ligi 33 aastat. Kuna Eestis puudusid vastavad kogemused, astus Sokolovski kirjavahetusesse kuulsa Saksa kurttummade õpetajaga Hilliga. Sokolovski sai Hillilt palju vajalikke juhtnööre õppetöö korraldamise ja õppeplaani koostamise kohta. 3. oktoobril 1883
Rosser Reeves'i järgi (TROUT, Ries 1993. Positioning: the battle for your life): • THE PRODUCT ERA – nn kauba kiitmise ajajärk • THE IMAGE ERA - hoiaku, imidži ajajärk: "Every advertisment is a long-term investment in the image of brand." David Ogilvy • POSITIONING ERA - positsioneerimise ajajärk 1972 ADVERTSING AGE - esmakordselt artiklite seeria positsioneerimisest. Põhirõhk kommunikatsioonis konkurentsieelise mõjusal esitlemisel e eelduste loomine eristamiseks. “Nr. ühe strateegia ehk OLLA “ESSA”! • Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama – “New & Improved Fairy” • Ründetaktika: Leida uusi nišše, hõivamata maad (teadvuses!) ja täita need oma märgiga • Kommunikatsioon: Liider ei peaks kramplikult üle kinnitama oma liidristaatust, peab toimima “suurelt ja suuremeelselt”.
- SEMIOOTIKA JA STRUKTURALISM Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. - KOMMUNIKATSIOON Semiootika leiab, et igasugune kommunikatsioon on alati märgiline ehk semiootiline. Märgid ja nende tähendused omakorda tekivad kommunikatsioonis. Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub teate arusaadavus.
mida nägime(ignoreerimine). Tunnetuslik tasakaal – hoiakute kooskõla, mida in eelistab nende ebakõlale. Tunnetuslik ebakõla Muudame ühte hoiakut (kui seda teeme, siis teeme seda teatud tungimustel.. piisavaks põhjuseks, et muuta on vajalik kõrge tasu, seda muudetakse vabatahtlikult.) Lisame hoiakuid, mis lubavad olukorda teisiti interpreteerida Kuidas hoiakuid muuta? Veenmine on protsess, mille jooksul hoiakud tekivad, või muutuvad(tugevnevad v nõrgenevad) kommunikatsioonis. Uurimuste kohaselt hoiakut emuutm: -asjatundja poolt tulemuslikum kui asjatundamtu isiku poolt. -isikud või grupid, kellega inimene end identifitseerib. -atraktiivne välimus. -tuttavlik sõnum vs täiesti uus sõnum. -isik, kellele veenmine on suunatud ei taju pealetükkivust, sihilikku soovi mõjutada. -ühe ja sama sõnumi kordus + tugevad argumendid. (võib tekkida ka küllastumine) -seisukoha poolt- ja vastuargumentide esitus. -huumor. -veenja autoriteet, enesekindlus, eneseiroonia.
Poliitiline kommunikatsioon Kommunikatsioon on protsess, mille käigus Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid Millele luuakse tähendusi Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse Poliitiline kommunikatsioon on Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus Poliitilise sisuga teabe levitamisel Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium. Poliitiline kommunikaator ... eesmärk on veenda laiemat avalikkust, oma poolehoidjaid. MEEDIA Meedia kui vahendaja- edastab auditooriumile onfot Meedia kui väravavaht-otsustab, millised teemad väärivad kajastust ..kui raamistaja- otsustab, millisest vaatenurgast teemasid käsitletakse ...kui neljas võim, valvekoer- teiste võimuteostajate järelvalve ...kui aktivist-teatud teemad, maailmavaate eestvõitleja ..
ühendamiseks kahe erineva arvuti ühendamiseks. Sama tarkvara kasutavaid modemeid nagu procomm või minicom võib kasutada koos "Null modemiga". Tallinna Polütehnikum Kokkuvõte Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Ajalugu Modemite kasutusele tulek tõi endaga kaasa uue ajastu kommunikatsioonis ning see mängis suurt rolli Interneti plahvatuslikus levikus. USA õhujõud vajasid Teise maailmasõja ajal usaldusväärset vahendit, et edastada tuhandeid radari pilte juhtimise keskusesse. Lahenduse leidsid nad telefoni süsteemis. Õnneks olid modemid juba 1920ndatel kasutusel teletaibis ning ideaalne vahend, et muuta digitaalsed radari pildid analoogsignaaliks ja vastupidi. Neid sai saata telefoni võrgusüsteemi kaudu.
konkurentsivõimelisem. Soodne töökeskkond tagab suurema klientuuri, mis võimaldab omakorda suuremat käibe kasvu. Enamiku firmade puhul on tegemist töökollektiiviga, see eeldab võrdlemisi suurt hulka inimesi. Inimestega kaasneb alati kommunikatsioon ehk teisisõnu, seal, kus on inimesed, on ka inimestevahelised suhted. Aga mis juhtub, kui kommunikatsioon ei toimu? Tänapäeva kiirel infoajastul põhjustavad häired kommunikatsioonis töö efektiivsuse languse, mis omakorda mõjutab otseselt klientide suhtumist firmasse. Klient ei pruugi mõista, kes kellest firmasiseselt mööda rääkis, õigel ajal vajalikku infot ei edastanud või ebatäpse kirja saatis. Klient kogeb, et tema vajadusi ja huve ei rahuldatud vastavalt tema ootustele. Ka meie ettevõttes on seda korduvalt juhtunud. Ettevõtte juhatuse poolt oli välja reklaamitud, et iga elukindlustuse sõlminud klient saab lepingu sõlmimisel ka tasuta kaasa suitsuandurid
"anti-kommunism" kui poliitilis-ideoloogiline kontrollimehaanism (nüüd asendunud uue "vaenlase imidzhiga") (Herman and Chomsky) 7. Kirjeldage, mis võib mõjutada meediateksti loomist (loengumaterjal,McNait pt 1)) meediaomanikud, valitsused ja spinnijad (meedianõunikud) 8. Kirjeldage peamisi elemente, mille abil meedia poliitilises kommunikatsioonis osaleb (loengumaterjal) reklaamindus, kommunikatsioon, politioloogia, avalikud suhted, progaganda, auditooriumiuuringud Ajakirjandus kui VAATLUS (ajakrijanik-piltnik) põhjendatakse sõltumatuse ideega, tasakaalustatus, täpsus, mittepersonaalne, kuiv, tekstis vähe omadussõnu, empotsioonitu (kaamera-ei-valeta-põhimõte). Ajakirjandus kui SUBJEKTIVISM isiklik erapoolik suhtumine kellessegi või millessegi iga lugu on kirjutatud teatud
Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma : liberaal pluralistlik ühiskonnaideaal, linaarne mõjude edastamine mudel, mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest. Alternatiivne pradigma. Alternatiivne ehk kriitiline paradigma tugevamaid või nõrgemaid vastuväited domoneerivat paradigmat esindajatele ideedle ja tegutsemisviisidele. Alternatiivne aradigma: ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamie, transmissiooni mudeli eitamine kommunikatsioonis, kvalitatiivne metodoloogia, kultuuriteooriate eelistamine, mure ühiskonndliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiku põhjuste pärast. 2.Massikommunikatsiooni uurimuse tekkelugu ja rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus,
Ütluses võib alati Kood (=reeglid) tagab, et määrmatuse (korrapäratuse) leida neid aspekte. asemele astub tõenäosuslik kord. 4 Semiootikakoolkonna kommunikatsioonikäsitlus See ei ole objektiivne reaalsus, vaid ainult . Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende Kood on , mis võimaldab kommunikatsioonis toime osalejate vastastiktoimet (interaktsiooni). uurimist nimetatakse semiootikaks. Nii nagu märgid (märkija ja märgitu), pole ka kood Semiootilises uurimises võib eristada kolme põhiobjekti: midagi lõplikku. · märk; Ta areneb ja muutub pidevalt sedamööda, kuidas · koodid ehk süsteemid kuhu märgid asetsevad; arenevad ja
asendustegevus. Siiani on lühiajalised ja pikaajalised tulemustasud moodustanud olulise osa paljude töötajate kogutasust ning seda ka nende tööde puhul, mis klassikalisest tulemustasu- loogikast välja jäävad. Viimasel ajal on aga hakatud segi ajama, mille eest makstakse põhipalka ja mida tasustatakse tulemustasuga. Sageli on nii, et probleeme ei tekita mitte palk ja selle suurus, vaid ebaselgus põhimõtetes ja vasturääkivused kommunikatsioonis. Me teame, et lähiaastad on ka töötajate ootuste juhtimise aastad. Seda põhjusel, et raha mida jagada, pole palju, kuid ootused palgatõusuks on kõrged. See loob mulle arusaama, et Eesti puhul kehtib ütlus: "Inimesed on riigile, mitte riik inimestele." Varsti on Eesti olukorras, kus pole enam töölisi võtta, sest madalate palkade tõttu asuvad kodanikud tööle välisriikidesse nagu näiteks Soome ja Rootsi.
Millal tuli Eestist viimati mingi hea, usaldusväärne ja oluline uudis? SKT kasvu võidukas raporteerimine ei loe, see on ammu tehtud otsuste tulemus ning soodsa väliskliima ning lahkete Rootsi pangahärrade kingitus. Selline jätkusuutmatu majandusareng koos valitsuse ebaadekvaatsete sammude ning sõnumitega on oluliselt vähendanud Eesti usaldusväärsust nii välisinvestorite kui ka meie endi silmis. Võimalik, et asi on eelkõige puudulikus kommunikatsioonis ja me ei ole suutnud usaldusväärselt oma majanduspoliitikat, eriti buumi negatiivsete järelmõjude parandamiseks tehtud samme, selgitada. Seda enam on osa poliitikute jutt stiilis "see on Läti probleem" või "Viru vanglas on ruumi palju" paremal juhul kohatu. Õnneks on olemas inimesi, kes asju kaine mõistusega analüüsivad. Nad on juhtinud tähelepanu, et devalveerimisest pole peaaegu kellelegi kasu, sest see ei raviks ühtki meie majanduse probleemi.
tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimist. Probleem lahendatakse, kasutades loodust inimese eesmärkide saavutamiseks. Kasutame oma tarbeks loodusvarasid ja teadmisi tema keemilistest ning füüsikalistest omadustest ja ehitusest, et arendada vastavat tehnoloogiat tootmisprotsessiga kaasneva saastumise vähendamiseks. Tehnika inimese avardunud võime kasutada tööriistu, arendada mitmesugust tehnoloogiat, meediavahendeid kommunikatsioonis on muutnud peale looduse ka inimese suhtumist loodusesse ja enesesse. Inimese suhe tehnikaga on moodustanud suletud, sümbiootilise süsteemi, kus kumbki toidab teineteist: inimene arendab tehnikat ja siis kohandab end selle arendatud masina või süsteemiga. Probleem ei ole mitte tehnika ise, vaid suhtumine tehnikasse: mõte, et kõik, mida on võimalik ellu viia, ka tuleb tingimata ellu viia (Shallis 1988).
suhete muutumine Kommunikatsioon verbaalne vs mitteverbaalne tõlgendamine (varasemad kogemused, psüühiline seisund, emotsioonid, teadmised) kujuneb suhtumine ja valmisolek reageerida teatud viisil. kui suhtlemine pakub rahulolu, siis suheldakse temaga meeldivalt. kommunikatsiooni mudel: (spiraali kujuline, et oleks ka aja komponent) sõnumi saatja edastatav teade kanal sõnumi saaja müra Kommunikatsioon ja suhted kommunikatsiooni muutus muutus suhetes muutus suhetes muutus kommunikatsioonis sagedus (2x päevas, 2x nädalas, ei räägita üldse) teemad (intiimsedisiklikud, viisakuste vahetamine) teemade hulk (kõigest, mõni) teemade käsitlemise sügavus (pinnapealsed) efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti. kommunikatsioon lähisuhetes seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega võimaldab tekkida lähedusel (avatus), mille indikaatoriks on intiimsed vestlusteemad teemade laius ja sügavus Toetav kommunikatsioon
on ekstreemsuselt võrdne, kuid väärtuselt vastandlik, veenma rohkem negatiivne kui positiivne informatsioon. Oluline on, et informatsiooni peetaks ekvivalentseks; ainuke erinevus seisneb informatsiooni valentsis (positiivne vs negatiivne). Negatiivsele informatsioonile antakse võrreldes positiivse informatsiooniga sageli ebaproportsionaalne tähtsus. Veenmises rakendatakse negatiivsusefekti kõige sagedamini poliitilises kommunikatsioonis, eriti riiklikele ametikohtadele kandideerivate kandidaatide puhul. Enamasti ei tunne valijad kandidaati isiklikult ning mulje temast kujuneb pigem massimeediakesksest kui isiklikust kogemusest. Kandidaati puudutava negatiivse informatsiooni teadmine võib temast luua vähem meeldivama pildi. Teiseks kandidaati puudutava negatiivse informatsiooni allikas on opositsioon, kes võib kasutada kampaania läbiviimisel kaheldava väärtusega ja ebaausaid võtteid
news_id=328 2. G. Hofstede, P. Pedersen, Kultuuri uurides. Väike Vanker 2004 3. M. Danesi & P. Perron, Kultuuri analüüsides. Tõlkinud Ene-Reet Soovik. Valgus 2005 4. T-Kit käsiraamat. Kultuuridevaheline õppimine. Haridus- ja teadusministeerium 2000 5. Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas. Integratsiooni Sihtasutus. 2009 6. H. Pajupuu, Kuidas kohaneda võõras kultuuris? Tallinn 2000 7. J. Jedomskihh, L. Rahnu, N. Randver, R. Valgmaa, Noorsootöötaja kultuuridevahelises kommunikatsioonis. Parema üksteisemõistmise saavutamine eri kultuuride esindajate suhtluses. Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus 2004.
peamisteks teguriteks mitte madalad või kõrged temperatuurid, veekogud, ega suured kõrgused, vaid toidu kättesaadavus. Kokku arvatakse linde olevat ligikaudu 100 miljardit isendit. Lindude erinevate rühmade toitumine on mitmekesine: kõige rohkem esineb taimtoidulisi linde, kakulised ja kullilised on aga valdavalt röövtoidulised. Lindude käitumine võib olla üsna keeruline. Sageli esinevad linnud väiksemate gruppide või suuremate parvedena. Lindude omavahelises kommunikatsioonis on põhiroll häälitsusel, kuid ka visuaalsetel märkidel. Sigimisel moodustavad linnud sageli püsivaid paare. Munade kaitseks ehitatakse enamasti pesa. Munadele arenemiseks vajaliku püsivalt kõrge temperatuuri tagamiseks soojendavad linnud neid oma kehaga -- hauvad. Suur osa liike hoolitseb poegade eest ka pärast nenede koorumist kauem (nn pesahoidjad linnud) või vähemat aega (nn pesahülgajad linnud).
lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid on autor, tekst ja lugeja. Kirjanduslikus kommunikatsioonis sünnib teos: autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani. Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms.
Erinevad mudeleid: Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver'i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood-Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on "ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance'i mudel) - Kommunikatsioon on dünaamiline, eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist Kommunikatsiooni muutus > muutus suhetes Muutus suhetes muutus kommunikatsioonis Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus) Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine) Teemade hulk (nt kõigest) Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed) Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet - interaktsioonide, - läheduse /selle puudumise, - mina-pildi, - suhte kohta. Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt sõnumi "tegelik" sisu
Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised tekstid võivad säiluda ja aktualiseeruda. Semiosfäärile on omane: · Piiritletus · Semiootiline ebaühtlus
● Tagasitõmbumine ja probeleemi lahendamine. (SUHE oluline; igno on emotsionaalselt kurnav ja tekitab vaenulikkust). ● Võit-kaotus (EESMÄRK oluline; suhte jätkumisel kaotaja kättemaks; kasulik, kui teise osapoole vajadused saavad rhuldatud). ● Silumine (SUHE oluline; enda eesm eesmärkidest loobumine suhte nimel) ● Läbiräääkimine (SUHE ja EESMÄRK mõlemad olulised) Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis: ● Saadetus sõnumid KIRJELDAVAD ISIKUT (sh kes soovitakse olla) ● Teemad, sõnad, rõhuasetus, eneseväljendus jne. ● Skeemid-sisaldavad organiseeritud teadmist ● Motiiv-kommunikatsiooon on suunatud eesmärgile Küsimuste esitamine- vestluse juhtimise tehnika ● info kogumine ● kontroll interaktsioonides ● huvi loomine teema vastu ● huvi väljendamine
annaabi.ee 
