Tänu kellele pole meil kodusõda
toimuvaid töid jälgida. Kõik need ülilihtsad sammud oleksid vältinud öise
korralageduse, lõhutud aknad ja Molotovi kokteilid. Nende sammude
tegemata jätmine demonstreerib meile kõigile, et Eesti valitsusel ei olnud
huvi säilitada rahu omaenese riigis peaminister ei pöördunud
venekeelse meedia poole mitte enne probleemi teravnemist, eesmärgiga
rahu säilitada, vaid siis, kui enam midagi vältida ei saanud.
Kummaliseks jääb see, et kuigi valitsus oli teinud nii ilmseid
kommunikatsiooniprohmakaid oma kodanikega suheldes, ei tekkinud
eestikeelses meedias isegi mitte arutelu tagasiastumise teemal. Eesti
meediapilt keskendus küsimusele "kes siin maal elavad / kes siin maal
võivad elada?", mitte sellele "mismoodi kõik inimesed, kes sellel
territooriumil asuvad, võiksid elada?". Kahel esimesel päeval jooksid
meediavahenditele tormi mitmed natsionalistid ja rahvuslased (mitte
tingimata äärmuslikud) ning vaprad sõdurid, kes ikka niisuguste
annaabi.ee 
