Sisekontroll ja -audit
muutus kohustuslikuks alles 2010. Suureks tõukeks oli see, et suur osa Eesti ettevõtetest on
väliskapitalil põhinevad ja välismaistes emaettevõttetes oli see juba rakendatud.
2000 aastat võib pidada kontrolli alguseks. Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne
juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja,
peale turu, kes selekteerib välja praagi.
1992-93 tekkis esimene pangakriis Eestis, sest ka pangasektoris puudus kontroll. 11
kommertpanka, (millest 3 olid suured) läks pankrotti. See aga näitas, et rahanduses on midagi
valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit.
Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid.
Siseauditi eesmärgid:
· vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske
· teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning
· kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti).
annaabi.ee 
