Töötute arvu kasv kerkis septembris taasrekordi lähedale Aprillist alates lisandus aina vähem töötuid. Nüüdseks oleme jõudnud jälle sinnamaale, et töötute arv hakkab kasvama. Statistika näitab, et selle aasta septembri kuud eelmise aasta omaga võrreldes on töötute arv kasvanud ligi neli korda. Kuna töötute arv aina kasvab ja töökohtade arv kahaneb, tekib küsimus, et kas varsti ongi Eesti riik ainult töötute varjupaik ? Kuidas saaks tulevikku päästa ja milliseid võimalusi meil selleks on? Miks töökohtade arv väheneb? ( http://www.arileht.ee/artikkel/479859 ) Selliseid küsimusi võiks jäädagi esitama, aga arvan, et suuresti on süüdi kõiges selles suur euromeelsus. Vanasti ei virelenud inimesed tööpuuduse käes, alati oli mida teha ja millega kaubelda. Nüüdseks muud juttu ei kuulegi, kui ainult euronõuded jms. Poleks euronõudeid, oleks ehk põllumajandusega ka pisut teised lood kui praegu. Juba põllumajandus pool...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; El...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nu...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahj...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loog...
● „Yuppiejumal“ (1999) ● „Ebanormaalne“ (2000) ● „Läbi rahulike silmade“ (2001) ● „Check Out“ (2001) ● „Pangapettus“ (2002) ● „Kuidas saada isaks“ (2003) ● „Raha“ (2002) ● „Comeback“ (2010) ● „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ (2016) „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ ● Täiendustega kogumik nihilist.fm lehel ilmunud lugudest ● Raamatu lugude põhiline autor tundmatu ● Raamatu sisu on kommenteeritud järgmiselt: "Kokku on langenud kolm asja - kirjanduslik võimekus, fenatnüülisõltuvus ja julgus rääkida. See raamat teeb rohkem narkoennetustööd kui Eesti riik siiani suutnud on." ● „Võimalik vaid Eestimaal!“ Tänan kuulamast! :)
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemides...
3) ajamit peab olema võimalik igal hetkel stoppnupu abil välja lülitada; 4) ajamimootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; 5) Juhtimisprogrammis peab olema ette nähtud termorelee rakendumise indikatsioon vilkuva valgussignaali näol. 4. Töö käik. 1) Koostada tõukurmehhanismi juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõiki tööülesandes püstitatud nõudeid rahuldav kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt Pl7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6) Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab kõiki talle esitatud nõudeid. 5. Töö tulemuste vormistamine. Laboratoorse töö aruandes esitada juhtimisalgoritmi plokkskeem ja kommenteeritud
eelvangistusega. Teine peatükk koosneb kolmest alapeatükist, esimeses käsitleb autor õigust vabadusele, teises perekonna- ja eraelu puutumatust ning kolmandas vaba eneseteostuse piiramist seoses eelvangistusega. Kolmandas peatükis analüüsib autor vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasust, esimene alapeatükk keskendub piirangute formaalsele põhiseaduspärasusele ning teine piirangute materiaalsele põhiseaduspärasusele. Töö analüüsis lähtutakse põhiseaduse kommenteeritud väljaandest, nii Eesti kui ka rahvusvahelistest isikute põhiõiguste kaitset ja kinnipidamist reguleerivatest õigusaktidest. Samuti mitmetest õigusteoreetilistest väljaannetest: Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, koostaja Rait Maruste; Riigiõigus, koostaja Taavi Annus; Põhiõigused kriminaalmenetluses, koostaja Uno Lõhmus. Samuti on lõputöö analüüsis oluline osa valdkonna kohtulahenditel. 7
all. Maatükil asuv sellega püsivalt ühendatud ehitis on maatüki oluline osa, millele ulatub maaomaniku omandiõigus. Tavaliselt on püsiva ühenduse puhul oluline ehitise vundament. Püsivalt ühendatava ehitise puhul on tavaliselt lisaks määrav ka tingimus, et sellist ehitist ei saa maatükist eraldada ilma, et ehitis häviks või tema olemuselt muutuks. 8 6 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 226 lk. 7 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 168-169 lk. 8 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234- 235 lk. 6 2. Kinnisomandi omandamine 2.1. Kinnisasja tehinguline omandamine Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaüiguslepingu alusel. Asjaõigusseaduse
Ka Eestis on võetud ulatuslikult üle saksa õigusest. Leian, et oleme teatud eelkäijad (kellelt seadusi ülevõteakse) õiguses endale valinud just see tõttu, et kultuurilised erinevused on väiksed ja õigussüsteem lahendab antud päevakorralisi probleeme. ,,Principia Iuris Civilis" sisaldab laiaulatuslikke selgitusi, isegi pealkirjad on kommentaaridega, need on abiks neile, kel on vaja tõlgendada kehtivat õigust. Üleüldiselt leian, et tänapäeval on vajalik seaduse kommenteeritud väljaanne, kuna see aitab seadust paremini mõista ja kui tekib vajadus tõlgendamise järgi, siis on lähtepunkt olemas. Olulist tähelepanu on pälvinud Van Eck`i teos ,,Principia", mis on väga põhjalike kommentaaridega, nimelt on tegemist kellegi poolt kommenteeritud teosega. Huvitav on aga see, et kuigi raamat räägib roomaõigusest, siis osundid on hoopiski romaani-germaani õigusele. Välja on toodud paljud olulised põhilised ideed ja olulised punktid
Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine, isegin kui see on sokeeriv või häiriv või pole enamuse poolt aktsepteeritav. Samuti pole vahet, kas tegemist on faktilise infoga või arvamustega, veendumuste subjektiivse väljendusega. Kaitstud on nii tõestatav ja kontrollitav info kui kontrollimatud arvamuseavaldused.5 4 ,,Sõnavabadus ja selle piirid." R. Maruste Juridica 2001, nr 1 5 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" 4 Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Lingens vs Austria, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Peale selle, et ajakirjandusel lasub kohustus sellist teavet ja mõtteid edasi anda, on avalikkusel ka kohustus neid saada. Kohus leidis, et sekkumine Lingensi
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? ...
07.2009. See jõustus 24.07.2009. Kuna nimetatud seadus sisaldas ka sätteid kriminaalkohtumenetluse muutmise kohta, pidi järgima ka PS §-i 104 nõudeid. Seadus võeti vastu Riigikogus 66 poolthäälega.47 PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. See norm sätestab õigusselguse põhimõtte. Viimane nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt 42 Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002 § 20 komm 1. 43 Ernits, M. Kommentaarid §-le 19. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 19 komm 1 ja 2. 44 Vallikivi, H. Põhiõiguste ja vabaduste piiramise seadusliku aluse põhimõttest. Juridica 1997 nr 5, lk 241. 45 Ernits, M. Kommentaarid II peatüki sissejuhatusele. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.
Arutlev kirjand e-raamatutest 27. oktoobril 2011. aastal ilmus Postimehes arvamusartikkel e-raamatutest. Kirjanik Vahur Afanasjevi eestvedamisel korraldati vestlusring, kus osalesid järgmised liikmed: sulemeister ise, Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, Tallinna Ülikoolist Marek Tamm, Eesti Digiraamatute Keskusest Margus Küppar ja TLÜ akadeemilisest raamatukogust Peeter Kondratjev. Nende eesmärgiks oli jõuda selgusele, kas e-raamat võtab paberraamatu koha üle tormijooksuga või aegamisi ning mis muutub rahva elus kui eesti keel tõesti elektroniseerub? Marek Tamme sõnul jäljendab e-raamatute areng Gutenbergi trükirevolutsiooni: ideest on paljudki vaimustuses, kuid teostamisel põrkutakse ikka ja jälle kokku erinevate probleemidega. Üheks arvatakse olevat seda, et trükiraamatud ei kavatsegi turult niipea veel kaduda iga aasta lisandub vähemalt miljon uut pealkirja planeedi kohta. ...
OSKAR LUTS KARINA KARU Oskar Lutsu elulugu Sündis 7. jaanuar 1887 Palamuse kihelkond Järvepere külas. Suri 23. märts 1953 Tartus. Oli eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). O.Luts on maetud Pauluse kalmistule. 1894 Õppis Änkküla külakoolis. 18951899 Palamuse kihelkonnakool. 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust. 19191920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. alates 1922 oli kutseline kirjanik Tartus. 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Oskar Lutsu looming ,,Kevade" on üks Eesti rekordraamatutest, ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. Kui Arno isaga koolimajja jõudis... : "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne. Tootsi pulm : pildikesed lähemast minevikust. Sügis : Tootsi lugude järg. Tartu, 1938. Talve : A. Karu ümberkirjutuse järgi. Tartu, 1994. Keda võ...
teha seda mida soovime või jätta tegemata see mida me ei soovi teha kuulub selle vabaduse alla ka vabadus sõlmida leping või jätta see sõlmimata. Seda põhimõtet toetab ka Riigikohus oma põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis 3-4-1-3-04.8 4 Kull, I. Lepinguvabaduse põhimõte Euroopa ühtlustuvas tsiviilõiguses ja Eesti tsiviilõiguse reform. 5 Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I 2007, 33, 210 - § 19 lg 1 6 Eesti Vabariigi põhiseadus : kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008, lk 199 7 Ibid, lk 198 8 Riikohtu 30.04.2004 lahend nr 3-4-1-3-04 - RT III 2004, 13, 160 - § 21 lg 2 Kohustuslik kogumispension ehk Eesti pensionisüsteemi II sammas on lähtuvalt kogumispensionide seaduse § 6 kohustuslik kõikidele füüsilistest isikutest residentidele, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 9 Kui lähtuda sellest sõnastusest ei ole ka kohustusliku kogumispensioni näol tegemist lepinguvabaduse riivega
– raharingluse korraldamist ning Eesti krooni kursi stabiilsuse tagamist – on võimalik täita ka ilma üldaktide andmise õiguseta. … Seega võib väita, et põhiseadusest ei tulene Eesti Panga õigust anda kolmandatele isikutele adresseeritud õiguse üldakte. Sellise õiguse andmisega on seadusandja laiendanud omavoliliselt Eesti Panga pädevust üle Põhiseaduses lubatud piiride.” 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande VIII peatükis “Rahandus ja riigieelarve” on asutud seisukohale, et: “… Paljud määrused on siiski vaadeldavad üldaktina ning need tuleks asendada kas Vabariigi Valitsuse või rahandusministri määrustega” 3 […] Riigiõigusteadlane Taavi Annus kirjutab, et määrusandlus tähendab seadusandliku võimu poolt täidesaatvale võimule antud õigust vastu võtta üldakte . 4 Määrus on halduse üldakt, mille annab välja täidesaatev organ
Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse kellegi edust või õnnest. Viimastele pannaks palju kadestavaid ning halvustavaid kommentaare. Artikklis `'Aivar Riisalu armus Missis Estoniasse''
Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend"
kõrvaltagajärgedega. Viimaste suhtes ei saa tegijal olla kavatsetust, vaid üksnes üks kahes ülejäänud tahtluse vormist. Kavatsus on olemuslikult defineeritud tahtelise momendi kaudu.23 Kavatsetuse juures on oluliseks momendiks, et tegija seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab või peab vähemalt võimalikuks selle saabumise. Seega 19 Sealsamas 30 20 RT I 2001, 61, 364, 21 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 59 22 RT I 2001, 61, 364 23 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 39 võib tegija tegevust iseloomustada, kui eesmärgipärast, teadmislikku tegevust, millega ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kolmas lõige defineerib otsese tahtluse: " Isik paneb toime teo otsese tahtlusega, kui ta
dokumente, mis on tekkinud arendustegevuse käigus. Et erinevad arendusmetoodikad käsitlevad arenduse käigus toimuvat dokumenteerimist veidi erineval viisil, siis on raske anda ühest loetelu dokumentatsiooni osadest. Kitsamalt peetakse tehnilise dokumentatsiooni all silmas dokumente, mis on abiks süsteemi hooldamisel, töös ja ajakohasena hoidmisel (nt kuidas installeerida uuendusi). Dokument kirjeldab tarkvarasüsteemi ülesehitust (koodi ja muude failide loetelu). Võimalik on ka kommenteeritud lähtekood. Seega võib osa tehnilisest dokumentatsioonist paikneda tarkvara enda sees. Lisaks veel andmestruktuuride ja keerulisemate algoritmide kirjeldused, Dokumentatsioon võib sisaldada mitmeid jooniseid, mida saab näiteks esitada modelleerimiskeeles UML. Tehnilise dokumentatsiooni koostamisel võib olla abi spetsiaalsetest dokumendigeneraatoritest. Näiteks oskab selline generaator kokku korjata kõigi moodulis olevate
- sisse- ja väljalülitamine isetagastuvate käsklusaparaatide, näiteks juhtimisnuppude abil. Mõlema juhul peab programm kindlustama valgusinstallatsiooni peatamise ning naasmise lähteasendisse ükskõik millisel ajahetkel. 4. Töö käik. 4.1 Esimese tööülesande käik (Joonis 4.3 a). 1. Koostada joonisel 4.3 a kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programmid loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi, vajadusel parandada vead. 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesandeid. 4.2 Teise tööülesande käik (Joonis 4.3 b). 1. Koostada joonisel 4.3 b kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2
teda iseloomustada. Iseloomustused on näha kasutaja kontol. Igaüks saab valida, kas tema iseloomustusi näevad kõik, või ainult tema sõbrad. Mis seal teha saab ? Kui lisada oma kontole pilt, video või rakendus, siis näevad seda ka sinu sõbrad. See teade ilmub nende esilehel, uuenduste kastis. Sõprade uuenduste all on näha ka see, kui sinu sõber on iseloomustuse saanud. Kui sinu sõbra pilti on kommenteeritud, siis ka seda näed oma esilehel, uuenduste all. Konto omanik saab valida, kas tema uuendused on näha tema sõpradele, või ei.
4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised. c) Tegemist on ajakirjandusartikliga. d) Seda allikat saab kasutada vaid empiirilise allikana- pigem mingi seisukoha illustreerimiseks. Ei saa olla kandev viiteallikas teooria, faktide ja andmete leidmiseks. Ülesanne 2 1. a) Link 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on teaduspublikatsioon, mis on välja antud riigi poolt. c) Tegemist on õigusaktiga 2. a) Link 3 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on õigusakt, mille välja andjaks on riik. c) Tegemist on õigusaktiga, kuigi see on kehtetu. 3. a) Link 4 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitteakadeemiline, sest tegu on wikipediaga, mida mitte mingil juhul ei tohiks
kirjeldus läbi erinevate omandivormide; neljas peatükk räägib omandiõiguse piirangutest; viies peatükk on kaasomandi kohta; kuues peatükk annab ülevaate omandikaitsest. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpik-konspektile ,,Rooma eraõiguse alused". Lisaks on kasutatud H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel" magistritööd, Asjaõigusseadust, P. Pärna ,,Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", R.Tiivel ,,Asjaõigus. Loengud" jmt. 4 1. ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST Õigusajalooliselt on teada, et tava on vanimaks õiguse allikaks, mis ei olnud algselt seotud õigusliku sunniga. Riigi tekkimisega asus tavade asemele tavaõigus, st käitumisreeglite kogum,
saa maatükist eraldada ehitise hävimise või olemuse muutumiseta. 7 Ka maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele seatud kitsendusi. 7 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234-235 lk. 6 2. KINNISOMANDI KITSENDUSED 2.1. Kitsenduste liigid ja kehtivus Kinnisomandile kehtivad kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, kehtib
nagu meedias kirjutatud on. Päriselus kohtudes võib arvamus inimeset muutuda; meedia paneb meid uskuma seda, mida me tahame uskuda ja läbi selle manipuleeritakse meiega. Seaduste sisu võib olla mitmetimõistetav. Seaduste paljudes punktides võib esineda mitmetimõistetavust, mis ei võimalda inimestel saada täpset ülevaadet oma õigustest ja kohustustest. Selle lihtsustamiseks on näiteks liikluseeskiri antud välja kommenteeritud väljaandena, milles on lahti kirjutatud eeskirjade punktide mõte, vältimaks mitmetimõistetavust. Reklaamid kasutavad tihti pahatahtlikke sõnamanipulatsioone oma kasumi eesmärgil. Otsene kutse tuntud reklaamlausest „tule võta raha“ peidab endas palju enamat, kui esmapilgul tundub. Inimesed järeldavad emotsioonide ning hääletooni põhjal neile välja öeldut. Sõna kirjapilt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Kodutus ja kodutud Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kava koostamine Teema Kodutute mured ja probleemid Idee Terviseprobleemid, diskrimineerimine, külmumine - probleemid Sõjad, probleemid kodus, looduskatastroofid, alkoholism ja narkomaania, vanglast vabanemine põhjused Annetamine, vabatahtlikud, info jagamine aitamine Esialgne pealkiri Kodutus ja kodutud Eesmärk Eesmärk on inimesi teadvustada, kui palju on kodutuid, millised on nende probleemid, millised on põhjused, miks nad on kodututeks jäänud ning mida saaksid inimesed teha, et kodutuid oleks vähem. Sõnum Alati ei ole kodutud ise süüdi, et nad sellises olukorras on ja inimesed peavad olema tolerantsed ...
Valgusinstallatsiooni makett Joonis 1 tsüklogramm 1. Töö eesmärk Õppida koostama juhtimisobjekti juhtimiseks vajaliku programmi, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet, ning realiseerima seda programmeeritava loogikakontrolleri TSX 1720 abil. 2. Töö käik 1. Koostada joonisel 1 kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programmid käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead 5. Koostada vajalikud installatsiooniskeemid 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika – kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loo...
Inimese tervis Eesmärk: Panna inimesi mõtlema, kui oluline on inimese tervis ja, mida peab inimene tegema, et elada tervislikult. Põhisõnum: Tänapäeva kiire elutempoga inimestel pole aega oma tervisele tähelepanu pöörata ja kui tervis on kehv, siis on inimesel elus raskem hakkama saada. Selleks, et tervis oleks korras tuleb inimesel oma tervisele tähelepanu pöörata. Lugeja peaks lugema minu kirjatööd, sest see annab vajalikku informatsiooni ja paneb inimesi mõtlema oma tervise üle. Lugeja saab teada, et tervis on kõige alus, inimese kõige kallim vara ning ilma terviseta on raske elus läbi lüüa. Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Tervis on inimesele väga vajalik ja sellepärast on tervis ja tervislik elusviis väga aktuaalne teema. Toon välja tervist mõjutavaid tegureid ja tutvustan ka vaimse tervise olulisust. Esitan probleemi: Mida peab inimene tege...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Raadio ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni õppetool Uurimustöö kava Üliõpilane: Rühm: Üliõpilaskood: Õppejõud: Rein Paluoja Tallinn 2007 Töö esialgne pealkiri: Kinnisvara hinnad kas langus on käes? Sissejuhatus, eesmärk, problem ja põhisõnum: Töö eesmärgiks on uurida kinnisvarahindade muutumist viimastel aastatel. Ja jõuda järeldusele, kas hinnad hakkavad langema või jätkub ülikiire tõusu dendents. See problem intrigeeris mind, sets olen alati huvitatud kinnisvara ostu ja müügiga seonduvast ning hetkel olen ka ise seotud kinnisvara müügiga. Kommenteeritud sisukord: · Milline seis on valitsenud kinnisvaraturul viimased paar aastat? o Viimastel aastatel on kinn...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Haridus kohustus või võimalus? Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Tallinn 2011 Ideed: Haridus ise. Haridus kui kohustus riigipoolne haridusnõue; vanemate sundimine; ühiskond kujundanud hariduse esmatähtsaks. Haridus kui võimalus edu saavutamiseks; elus toimetulekuks; loob võimalusi, valikuvariante; annab võimaluse ühiskonnas kaasa rääkimiseks. Eesmärk: Tuua välja hariduse kui kohustuse ning hariduse kui võimaluse argumendid, seejärel otsustada kumb variant haridus oleks. Põhisõnum: Haridus on kohustusena sel ajal, kui ei mõisteta selle tähtsust. Tegelikult o...
Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303 IAPB Infoajastu piraadid Kava õppeaines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Teema Internetipiraatlus, selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning roll tänapäeva ühiskonnas. Ideed Piraatlus on tehnikamaailma üks vanimaid fenomene. Kõik algas sellest, et oli lihtsalt vaja andmeid kopeerida ühelt andmekandjalt ...
omavalitsused ja nende ametiisikud Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.1 PS § 44 lg 2, mis sätestab riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste kohustuse anda isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta.2 Eesti põhiseaduses tingib aga vajaduse eraelu ja perekonnaelu seoseid käsitleda PS § 27, mis samuti reguleerib perekonna kaitset. PS § 27 lg 1 ütleb, et perekond rahva püsimise ja 1 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2012). Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk- 2/pg-42-2/ (07.04.2014). 2 Samas. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-44/ (07.04.2014). 2 kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Kuna perekonna kaitse on üksikisiku huvides, tuleneb PS § 27 lg-st 1 ka subjektiivne õigus nõuda riigilt oma perekonnaelu kaitset.
Vajalik talitlus valitakse vastava ümberlüliti abil. Valgusfoor käivitatakse käivitusnupu abil. Valgusfoori juhtimisprogramm peab rahuldama järgmisi tingimusi: - valgusfoori talitlust peab olema võimalik tema töötamise ajal muuta; - valgusfoori peab saama igal hetkel stoppnupu abil välja lülitada. 3. Töö käik 1. Koostada valgusfoori juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõiki tööülesandes püstitatud nõudeid rahuldav kommenteeritud programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7- 1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida kontrollerisse sisestatud programmi ja vajadusel parandada vead. 5. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 2. 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse "RUN" ning kontrollida kas programm rahuldab kõiki talle püstitatud nõudeid. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame valgusfoori juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeemi, joonis 2.
eest, see kogus aastatega pidevalt tõuseb. Narkootikumid ja tagajärjed Peale selle, et narkootiliste ainete kasutamine tekitab varem või hiljem sõltuvuse on nende pruukimisel ka teisi olulisi ja palju tösisemaid tagajärgi mis võivad isegi lõppeda surmaga.Müstiline haigus! Mõrtsukalik viirus! Kahekümnenda sajandi katk! Ravimatu tõbi! Inimkonna hukk! Jne..ikka järjest süngemates toonides. Nii on kommenteeritud AIDS i.AIDSi tekitaja on HIV viirus. HIV on lühend ingliskeelsest nimetusest Human Immunodeficiency Virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus). USA Haiguste Kontrolli Keskuse 1991. aasta andmete alusel omasid erinevad HIV viiruse nakatumisteed järgmist esinemissagedust: · Suguline levik 63% · Ühiste süstalde ja nõelte kasutamine narkomaanide poolt 28% · Doonorivere ja verepreparaatide ülekandmine 3% · Nakatunud emalt lootele raseduse ajal 2% · Ebaselge levikutee 4%
Tallinna Tehnikaülikool Eesti keele tulevik Kava Tallinn 2012 Kodutöö "Kava" Eesti keele tulevik Eesmärk: Lugejale anda lühikene ülevaade, millises olukorras on praegu kasutusel olev eesti keel, ning mida tuleks ette võtta selle pikaajalisemaks säilitamiseks. Põhisõnum: Hetkel kasutust leidev eesti keel on suhteliselt kiiresti muutumas. Kõige suuremateks teguriteks on kujunenud väliskeeled ning noorte suhtlemisstiilid, mis ei hõlma kaugelti piisavalt eesti keelseid sõnu. Midagi tuleb kiiremas korras ette võtta! Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Eesti keeles räägiti juba väga ammustest aegadest. Tänini säilinud keel on ohtralt erinevate mõjutuste pärast muutunud. Hetkeline eesti keele kulg pole veel kõige hullem, kuid mõnekümne aasta möödudes on kindlasti välismõjude hulk ohtlikumaks kujunenud. Võõrkeelte kasutamise kasv on üheks suurimaks ohuks ...
siis säilitada oma erinevus, mis on suuresti olnud meie senise edu alus?" Vaevalt on eesti keele staatus ja seisund kunagi olnud nii hea kui praegu, taasiseseisvunud Eesti riigikeelena ja ühena ELi ametlikest keeltest. Aga Tallinna ülikooli sakslasest Eesti ajaloo professor peab oma Tartu kolleegidele ettekande inglise keeles! Olen aastaid jälginud Eesti võrgulehtede kommentaare ja märganud alguses mainitud tendentsi. Vahel lihtsalt ei mõisteta kommenteeritud artikli sisu. Kommenteerijatel on ka probleeme üksteise mõistmisega, mis viib mõnikord sõnasõjale, milles domineerib labasus. On jäänud mulje, et kuigi muu sõnavara on piiratud, ei kehti see labasusväljendite kohta. Kui argumendid on otsa saanud, kasutavad enda meelest targad kommenteerijad "intelligentseid " väljendeid nagu "võta ära rohud" ja "pane aeg kinni hulluarsti juures" jne, ise pihku itsitades: "nüüd panin talle ära!" Ei märkagi, et see võib mõjuda bumerangina
seisukohal, et õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks tuleneb põhiseaduse §-de 13, 14 ja 15 mõttest.3 Erinevate õigusalal töötavate inimestega suheldes on välja toodud ka tsiviilkohtumenetluse venimise üks põhjustest, milleks on menetlusdokumentide kättetoimetamine 4. See selgus 2008. aastal kohtukorraldust puudutavas küsitluses, mis oli läbi viidud kohtunike, prokuröride ja 1 Truuväli, E.-J, et al (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn, 2008, § 24 komm 5 2 Eesti Vabariigi põhiseadus. - RT 1992, 26, 349 ... RT I, 27.04.2011, 2. 3 RKÜKo 3-1-1-88-07, p 41. 4 Esimese astme kohtunike sõnul on nn "kättetoimetamise staadiumis" hinnanguliselt umbes 1/31/2 tsiviilasjadest. 2 advokaatide hulgas. Probleemide ulatus on lai ja ka piirkonniti erinev. Üks põhjus mis segadust
· Jevgeni Ibragimov missioonitundlikult ja jõuliselt kehtestatud kõrgetasemeline nukuteatrispetsiifika ammu selle järele janunenud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, mis avaldus lavastustes «Oskar ja Roosa Daam», «Kuldvõtmeke» ja «Mängurid». Aleksander Kurtna nimeline auhind Antakse näidendite tõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval hooajal. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. · Margus Alver põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. Karl Adra nimeline auhind Antakse draamanäitlejale, kelle korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumi selgus kõige paremini publikuni jõuab. · Toomas Suuman. Kristallkingakese auhind Antakse noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. · Sten Karpov ja Uku Uusberg.
· Töötajate ja tööandjate teavitamist uuest töölepingu seadusest alustatakse seaduse vastuvõtmise järel vähemalt pool aastat enne seaduse jõustumist; · Teadlikkuse tõstmisesse kaasatakse töötajate ja tööandjate organisatsioonid, valitsus eraldab neile teadlikkuse tõstmise tegevuste elluviimiseks kokku 2 mln krooni. Rahastamiseks kasutatakse ESF-i vahendeid; · Seaduse seletuskirja baasil töötatakse välja: o kommenteeritud väljaanne, mis valmib hiljemalt aasta jooksul peale seaduse jõustumist. o töölepinguseaduse juhendmaterjalid töötajale ja tööandjale, valmivad hiljemalt seaduse jõustumiseks. Juhendmaterjalide ettevalmistamisse kaasatakse sotsiaalpartnerid. Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine · Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut ANTENNI ASENDI (NURGA) JUHTIMINE KODUNE TÖÖ NR 1 aines "Automaatjuhtimissüsteemid" Miko Allikmäe 061643IASB IASB51 Juhendaja:Eduard Petlenkov Esitatud: 26.10.2008 Kaitstud: Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) antenni nurk [rad] X2 antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M mootori poolt arendatav mom...
hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel. Omand on majandusliku korra põhialus, kuna selle järgi, kas riik tunnustab, piirab või keelab eraomandit, kas omand on kättesaadav kõigile või üksnes teatud klassidele, saab määratleda riigi olemust. KASUTATUD MATERJALID 1) Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 2) Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349. vv 28.06.1992 (PS) 3) Asjaõigusseadus. RT I 1993, 39, 590. vv 09.06.1993 (AÕS)
- ettenihkeajami mootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; - ettenihkeajamit peab olema võimalik iga hetkel peatada stuppnupu abil; - programmis peab olema ette nähtud ülekoormuskaitse rakendumise indikatsioon (vilkuv valgussignaal). 3. Töö käik 1) Koostada ettenihkeajami juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõik tööülesandes püstitatud nõudedid rahuldava kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6) Lülitada loogikakontroller talitlusse ``RUN`` ja veenduda,et programm täidab kõiki tall esitatud nõudeid. 4. Töö tulemuste vormistamine Juhtimisalgoritmi plokksekeem, joonis 2.2
enam endised, kinkis Paul kinnistu oma s 7. õbrannale Helenale, kes kanti ka omanikuna kinnistusraamatusse. Helena, kes oli käinud kümme aastat tagasi Pauli ja Liisa pulmas, kinkis kinnistu oma tütrele, kes samuti kanti kinnistusraamatusse. Kas asjast teada saades on Liisal veel võimalik saada kinnistu omanikuks? Juhised kaasuste lahendamiseks Põhilised materjalid kaasuste lahendamiseks on õpik, asjaõigusseadus, asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne , võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. 24.04.2015 toimub õigusõpetuse loeng ja harjutus. Selleks ajaks peavad olema ka ülesanded lahendatud ja need tuleb siis esitada paberkandjal õppejõule. Kuna 24.04.2015 toimub ka harjutus, siis sellest osavõtt on kohustuslik. Enno Oidermaa TTÜ ÕI lektor, Ph D 14.04.2015 1. Aadu ja Arno olid sõlminud suulise lepingu. Arno oli rikkunud leppingut kui
piiluda "läbi ajakirjandusliku lukuaugu" nii hollywoodlikku sädelust ja glamuuri kui ka vippidega seotud skandaale. Kroonika on alati kohal kõikvõimalikel seltskonnaüritustel - suurejoonelisest presidendiballist eri firmade tähtpäevabankettideni välja. Kroonika luusib nii Eurovisiooni lauluvõistluse kui ka muude suurkontsertide telgitagustes ja kuluaarides ning kirjutab sellest, mida teised meediakanalid ei pruugi märgata. Lisaks huvipakkuvatele persooni-intervjuudele sisaldab ajakiri kommenteeritud telekava ja tervele perele mõeldud ristsõnu ning nädala horoskoopi.Eesti populaarseimat ajakirja teeb 20liikmeline toimetus, mida juhib peatoimetaja Margus Müil. Kroonika - see on hea ajakiri uudishimulikule inimesele põnevatest isikutest. Nimetatud ajakirjandus väljaannete tiraazi kasv läbi aastate. 3 Millest ajaleht või ajakiri koosneb? Artikkel on põhiline arutlev ajakirjanduszanr, mida kasutatakse ühiskonnaelu
kirjanduse osas? o rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud; o teadmiskirjandus, vastavalt vajadustele ja võimalustele ka võõrkeelne.Teatmekirjandus entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud. Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud. Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne. o laste- ja noortekirjandus väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik
õigusliku sisuga küsimuste lahendamisel, oma õiguste ja huvide kaitsmisel ning kohustuste täitmisel, sest selleks ei olda valmis. Puudub oskus teoreetiliselt omandatud teadmiste praktikas rakendamiseks. Ettevõtluse õiguslik regulatsioon annab kindlasti põhjust analüüsida, ega ei ole tegemist ülereguleerimisega. Samas on ilmselge, et esmaseks ja peamiseks lahenduseks võiks vähemalt väikeettevõtluses ja ka keskmise suurusega ettevõtetes olla erinevate kommenteeritud tüüp- ja näidislahenduste kasutamine. Kindlasti ei tohiks ka ükski äriplaani koostamist sisaldav kursus lõppeda äriplaani õiguskeskkonna kirjelduse ja äriplaani realiseerimisega seonduvate õigusdokumentide (nt äriühingu asutamisdokumendid, tegevusega seonduvad lepingud ja muud dokumendid) ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist tõendavate dokumentide (nt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist tõendavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
