Kaev ja pendel
liikumist ja heli- südame ägedat tuksumist ja tema löökide kõla kõrvus. Ja kohe meenub mulle
kogu kohtuprotsess, lõplik otsus, minestus.
Avasin kiiresti silmad. Mind ümbritses pimedus. Hakkasin vaikselt kõndima, et leida
kuskilt valguskiirt. Liikusin ettevaatlikult, et mitte põrkuda vastu haukambri seinu. Sammude järgi
tegin kindlaks, et kongi ümbermõõt on umbes viikümmend jardi (sada sammu). Ma komistasin ja
kukkusin. Avastasin, et olin kukkunud kaevuääre juurde. Tänu komistusele pääsesin hukust.
Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib
kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga
janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Kuid kruusi oli arvatavasti uimasteid lisatud, sest
muutusin jälle uniseks ja magasin pikka aega. Kui ma ärkasin oli pimedus kadunud. Kuskilt
paistis valgust
annaabi.ee 
