vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Puhas kuld on 24 karaadine. See on ehete valmistamiseks liiga pehme, seetõttu sulatatakse seda kokku teiste metallidega, et talle tugevust anda. 18-karaadine kuld on kolme 2 neljandiku osas puhas kuld ning juveliirid märgistavad seda kas 18k või 750 numbri kombinisatsiooniga. [3] Hõbe Hõbeda ladinakeelne nimetus on argentums, lühendatult Ag. Hõbe on väärismetall, järjekorranumbriga 47. Hõbedal on 2 stabiilset isotoopi, massiarvudega 107 ja 109. Hõbe on tavatingimustes üsna pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Hõbeda tihedus on 10,5 g/cm³ ning selle sulamistemperatuuriks on 960°C. [1] Hõbe on looduses vähelevinud element, mille pärast see ka väärismetall on. Siiski leidub seda umbes 20 korda rohkem kui kulda
erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid ei võimalik täpselt määrata. Mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibile ja energia miinimumi printsiibile. Pauli keeluprintsiip. Aatomis ei saa olla mitut elektroni, mille olek oleks määratud nelja kvantarvu ühesuguse kombinisatsiooniga. Energia miinimumprintsiip. Aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek on olek, mille energia on suurem kui aatomi energia põhiolekus. Energiatase on aatomi statsionaarsele olekule vastav energia. 2r De Broglie lainepikkus n =2 r , millest = ja lubatud orbiidi raadius n