"Alkeemik" ja alkeemia. ,,Alkeemik" on sümboliline raamat väga kuulsa kirjaniku Paulo Coelho poolt. See räägib Oma Loost, oma südame kuulamisest, enesekssaamiseks, sellest, mida on vaja, et tavalist, halli argipäeva kullaks muuta. Sõna ,,alkeemia" tuleb araabiakeelsest sõnast al-kimia. Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Seda ,,kullaks muutmise" oskust tuntigi keskajal kui alkeemiat, mis põhines keemilistel võtetel, mis pidid tavalise, ebatäiusliku metalli muutma palju väärtuslikumaks, kullaks. Alkeemia alla kuulub ka ,,Igavese Nooruse Eliksiir". Alkeemia põhivõtteks oli Suur Toiming, mille järgi tuli metalli erinevate keemiliste elementidega töödelda, kuni lõpptulemuseks oli kuld. Selleks toiminguks oli vaja väävlit, elavhõbedat, pliid, erinevaid happeid, töödeldavaid metalle ja lisaks
Marss heidab end Veenuse embusse, punastab too varsti." Et Päike (=kuld) tõuseb idast, siis Idamaa rändaja all mõistetakse alkeemikut, Marss = raud, Veenus = vask, pisarad = lahus, punastab = kattub vasekihiga. Seega nüüdisaegses sõnastuses: "Kui läikiv raud asetada vasesoola lahusesse, siis muutub ta punaseks." Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Katseid viidi läbi pühades templites müstiliste tseremooniate saatel, kuna alkeemikute tegevus oli kujunenud pühaks rituaaliks. Euroopas hakati mõistega alkeemia tähistama araablastelt omandatud keemia teadmisi. Araabia preestrid tundsid juba ammu paljude "keemiliste operatsioonide" kunsti, nagu väärismetallidega sarnanevate sulamite saamist ja värvainete eraldamist. Tolleaegsed teadlased pidasidki loodusseadustele vastavat muundumist