juuli 1810 (tunnustati 1819. aastal) Riigikeel on hispaania keel Pealinn Bogota Loodus Rahvuspuu vahapuu Kasvatatakse banaane Läbi Kolumbia voolab Amazonase jõgi Papagoid on levinud Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga Rahva kombed ja tavad Linnad on halvas seisus Majad on vanad Katoliiklus on peamine usund Aastavahetusel põletatakse nukke Kolumblased on: Huumoririkkad Sõbralikud Külmanärviga Abivalmid Eesti ja Kolubia Mõlemad riigid on väga kokkuhoidvad Loodus on mõlemal väga eriline Kolumbias on väga levinud kokaiin Perico tähendab kokaiini. Sõna perico (slängis ,,papagoi") kasutatakse sellepärast, et kokaiin tekitab ninas tunde, nagu hammustaks seda papagoi. Kolumbia tänavaslängis on muide kõnekäänd: kui tuju pole kiita, siis... vaheta diilerit! Riigist pilte
kalliks. Üks nendest on John, El Eslaboni omanik ja baari hing.Nende suhe muutub väga lähedaseks. Just John on see, kes viib Ave jalgpalli vaatama, näitab tõelist Kolumbia ööelu kaasates ta suurtesse probleemidesse.Ave saab veel ühe väga lähedase sõbra. Selleks on noormees nimega Diego. Ave peab veetma väga pika aja haiglas ja just Diego on see, kes teda sellel perioodil toetab. Suhtlusprobleeme autoril ei esinenud. Kolumblased on enamasti väga sõbralikud ja heatahtlikud. Ave oskas natuke hispaania keelt juba sinna minnes ning ka tänu sellele keelebarjääre ei tekkinud, kuid usu probleeme esines koolis töötades küll. Ave ei uskunud Jumalasse, vaid hoopis loodusesse ja energiasse, mis selles peitub. Ja see ei istunud õpetajatele. Samuti ei meeldinud koolitöötajatele kuidas Ave riides käis, kuid ajapikku harjuti sellega ära. Kolumbiasse sõites ei olnud Avel mingeid ootusi
miljonile inimesele. Seevastu kokaiiniäris domineerivad vähesed inimesed, kes annavad tööd vähestele inimestele. Seega oli Escobari kokaiiniäri mõjus negatiivselt nii ühiskonnale ja ka majandusele. (Effects on Colombia) Columbia ühiskond on siiani sügavalt lõhestunud Escobari ja teiste uimastibarunite pärandi tõttu. Siiani üritatakse võidelda riigis püsiva narkokultuuri vastu. Kui Escobar suri, lõbutses politsei ja valitsus kõikidel tänavatel; siiski nutsid sajad tuhanded kolumblased. See näitas klasside jagunemist Columbias, kui rikkad pidutsesid, siis samal ajal Columbia vaesed inimesed leinasid. Tema matustele ilmus üle 20 000 inimese ja üle poole nuttis. (Pablo Escobar legacy) Pablo Escobari õde oma venna haual Medellinis, Columbias Tänapäeval õitseb kokaiiiniäri nagu eales varem. Kokaiini tootmine jõudis Colombias 2017. aastal rekordiliselt 1 379 tonnini. Siiski on tekkinud uus kaubitsejate põlvkond, keda InSight Crime nimetab nähtamatuteks