Vana-Liivimaa
Kõige vähem jäi õigusi saarlastele, kes 1236-1241 suutsid sakslased ajutiselt välja tõrjuda.
Valitsemine jäi ka pärast seda nende kätte ja makse maksid nad mandrieestlastest vähem.
Vallutajad elasid linnustes ja kloostrites ning hoidsid kohalikest eemale. Maa kindlustamiseks
rajati linnused, kus elasid rüütlitest läänimehed. Lääni võis saada igaüks, kes selle välja suutis
osta. Põhiliselt Põhja-Saksa väike aadlikud, aga ka Eesti ülikud. Saksa talupoegade
koloni8satsioono ei toimunud, seega jäi Eesti rahvas eestlastena püsima. Ristiusu vastu
võttnud eestlased olid õiguslikult vabad ja säilitasid enda maaomandi. Kaubanduse ja
meresõidu õigusi piirati.
Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele.
Põhilised maksud
1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda
2) hinnus kindlaks määratud nauraalmaks
Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest
kirikule
annaabi.ee 
