kooseisu Saksa keel kõrvale tõusis vene keel Eesti keel oli alamklassi keel Kujunes välja eesti kirjakeel Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust Ärkamisaeg hõlmas 1860.- 1870. aastaid Saksa keel oli asjaajamis keel Eesti keel oli jätkuvalt alalmklassi keel Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond Paljud eestlased saksastusid Venestamisperiood algas 1880.aastatel ja kestis Eesti iseseisvumiseni Asjaajamine muudeti venekeelseks Kolmkeelsus Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega Eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Kasvas linnaelanike arv Arenes terminoloogia Nõukogude aeg Kestis 1994. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni Ühiskonna elu muutus kakskeelseks Vene keelt õpetati koolis alates teisest klassist Üleilmastumise aeg algas Eesti taasiseseisvumisega Eesti keel ainus ametlik keel Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati
Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul asendus riimilise rahvalauluga. 5)Ärkamisaeg(1860-1880)asjaajamis- ja kultuurikeel- saksa keel, eesti keel endiselt alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, raamatukultuur arenes. Kasvas kakskeelsus. Haritud eestlased saksastusid. 6)Venestamisperiood(1880-1920)Asjaajamine, haridus, teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolmkeelsus(eesti, vene, saksa). Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt. 7)Eesti aeg(1920-1944)algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ametlikuks keeleks EV territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes, kujunesid välja eesti erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakkelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikus elus üldiseks.
annaabi.ee 
