Esimene maailmasõda
Välisriigid süvendasid ka Maroko sisepingeid.
Kahe vastasleeri kujunemine
Venemaa oli huvitatud headest liidusuhetest Inglismaaga, loots tugevdada oma mõju
Musta mere väinade üle ning kindlustada head pääsu Vahemerele. Koos üritati
takistada Saksamaa tugevnemist. 1907. aastal sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel
leping, millega jagati Iraan mõjusfäärideks. Venemaa ei pretendeerinud
Afganistanile. Inglise-Vene kokkulepe pani punkti Inglismaa, Venemaa ja Pransusmaa
kolmikkokkuleppele e Antandile. Antant oli vastasleer Saksamaa ja tema liitlaste
(Itaalia, Austria-Ungari) loodud Kolmikliidule.
Bosnia kriis
Ohtlikuim allikas oli Balkan, sest seal põrkusid suurriikide huvid.
Iseseisvuspüüdlused suurenesid. 1908. aastal vallandus Bosnia kriis. Elanikkond
polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine
ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina
Austria-Ungari alla