Kolloidkeemia
järgi.
On olemas ka ultramikroskoope, mis on olemuselt valgusmikroskoobid. Kui tavalises valgusmikroskoobis
valgustatakse objekti pealt ja tumenemise järgi määratakse eseme kontuur, siis ultravalgusmikroskoobis
valgustatakse objekti kõrvalt. Juhul kui nii uuritakse kolloidosakesi, põhjustab selline valguse suunamine valguse
hajumist, mida saab seejärel läbi skoobi näha. Saadud pilt on hägune, kuid hägusus on korrapärane ning seda pilti
saab täpsustada, saades nii korraliku pildi kolloidosakesest.
Valguse hajumine ja kolloidsüsteemide hägusus
Kui valgust kiirata läbi aine, siis osa sellest peegeldub, osa neeldub ja osa läbib selle. Osa neeldunud valgusest
omakorda kiirgub allika suunas tagasi. See tuleneb elektronpilvede käitumisest, nimelt on nad võimelised neelama
teatud energiakvante (valgust). Nii lähevad nad ergastatud olekusse, millest on nad võimelised energiakvante
(valgust) tagasi kiirgama