Sügisest sügiseni
HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL
Mart Kolk
11c
Kuressaare 2009
Sügisest sügisesse
Nüüd laskub laialt minu aia üle
must vihmapuistav sügispilve sülem
ja tuuleteed käind risti läbi puu
ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28)
Päev päevalt sügavamaks muutub puna,
kui ohvritules põleb värihaab.
Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab,
mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467)
Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt.
Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt.
Vares mustatiivuline longus aiaväraval.
Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30)
Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab
ja uhutades puhub külmand pihku.
Tuul raskelt rabab räitsakate vihku,
lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468)
annaabi.ee 
