aktiivses seadmes sisse-välja first-in, first-out ehk esimene-sisse, esimene-välja süsteemi järgi. 8 KMOP loogika ei talu suuri negatiivseid sisendpingeid., KMOP struktuurid on väga tundlikud staatilise elektri suhtes! TTL puudused: vastandina KMOP-lülitusele tarbib TTL voolu ka siis, kui on stabiilses seisundis TTL-loogika suhteliselt aeglane. Teiseks negatiivseks omaduseks lihtsa väljundastme puhul on võrdlemisi suur väljundtakistus loogilise 1 puhul, mille määrab kollektoritakisti. See piirab sisendite arvu, mida selle väljundiga saab ühendada (ingl.k. termin fanout). Selle probleemi vältimiseks kasutatakse keerukamat väljundastet. TTL tarbib voolu ka siis, kui on stabiilses seisundis
alalisvoolutoiteskeem: püsiva e. fikseeritud baasivooluga lülitus (lähemalt sellest ja teistest toiteskeemidest allpool). Taolise astme arvutus koosneb järgmistest etappidest: - valime väljundkarakteristikutel meile sobiva lähtetööpunkti (jõudepunkti) parameetritega UKEp ja IKp; soovitavalt nii et UKEp< EK/2 (vähendamaks lülituse poolt tarbitavat ja samas soojusena hajuvat võimsust); - arvutame kollektoritakisti väärtuse: E K - U KEp RK = I Kp - arvutame baasivoolu väärtuse: I Kp I Bp = b - arvutame baasitakisti väärtuse: E K - U BEp