Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis
Kõik maad kuulutati taas riigi omandisse. Maakasutus oli reformi ajal väga
ebapüsiv. Maareformi käigus muudeti talude suurusi ja piire. Põhiliseks tegevuseks
oli uute aktide väljaandmine, alustati maade kollektiviseerimisplaanidega. Alusatai
ka aerofotode tegemist, sest plaanid olid väga ebatäpsed, reformi peamiseks oli
rahva petmine kolhooside tekkimise ettevalmistamiseks.
4. Milliseid maakorralduslikke töid tehti kollektiviseerimisperioodil?
Koondati põllumajanduskõlvikud, mis ennem kuulusid üksiktalupidajatele,
kolhooside maafondi. Uute kolhoose iseloomusats killustatus, selle parandamiseks
alustati maakasutuse korrastamist, vahetati maid erinevate kolhooside, solhooside
ja metsamajandite vahel, seejuures ei tohtinud maapind väheneda. Lõpuks
koondati iga majandi maad ühte massiivi ning tegeleti ümberkruntimisega.
5. Milline oli maakorralduse roll kolhooside ühendamisel (1949 1952) ja milliseid