"kollegtiivset" - 1 õppematerjal

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

13.sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed kolima linnustest oma valdustesse elama ja rajasid sinna eramõisad. Esimesed mõisad tekkisid Harju-Virus ja olid eelkõige maksude kogumise keskused ja vasallide elupaigad, kus põllumajandusega tegeldi äärmiselt vähe. 1241.aastast pärit Taani hindamisraamat märgib, et sel ajal oli Eestis kolm mõisa. Ülejäänud tekkisid 14.sajandil. Vahetult enne Jüriöö ülestõusu oli 23 mõisa, millest 21 Harju- Virus ja neist kaks kollegtiivset mõisnikut – Kärkna ja Padise kloostrid. „Taani hindamisraamatu“ nn suur Eestimaa nimistu koostati aastatel 1219-1220. See sisaldab andmeid maavaldussuhete kohta. Lisaks küla nimele on allikas nimetatud ka maa suurus ja valdaja. Hindamisraamat oli Eesti ajaloo tähtis allikas, kuna seal oli andmeid Eestimaa maavalduste kohta. 7. Talurahva õiguslik seisund: koormised, olukorra järk-järguline halvenemine (14. sajandist) kuni pärisorjuse kehtestamiseni (16. sajandil)