M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
ilma et ükski oleks sõna lausunud. Arvasin, et vaene kuningas oli nüüd saalitäie rahva käes
hädas; aga ei sugugi: varsti roomas ta vigvamist välja ja ütles:
«Noh, kuidas lugu lõppes, hertsog?»
Ta polnud üldse linnas käinudki!
Me ei süüdanud tuld, enne kui olime kümne miili kaugusel sest linnakesest. Siis tegime
tuld ja valmistasime õhtusöögi; kuningas ja hertsog naersid nii et kõhud katki selle üle,
kuidas nad olid inimesi ninapidi vedanud. Hertsog ütles:
«Kollanokad, lollpead! Ma teadsin, et esimene maja-täis peab suu ja laseb teised ka
sisse kukkuda; ja tead-
353
sin, et nad kolmandal õhtul katsuvad me naha kallale kippuda, arvates, et nüüd on meie
kord! Noh, oli ikkagi nende kord, ja ma annaksin paljugi, et teada saada, kuidas nad
hakkama said. Tahaksin kangesti teada, kuidas nad juhust kasutasid. Nad võisid ju lõbusa
õhtusöögi korraldada -- toiduaineid oli neil kaasas küllalt.»
annaabi.ee 
